Rakvere lipp 105 x 165 cm 3:7, 1:7, 3:7 | Rakvere viir 40 x 400 cm kollane - 12 cm |
Rakvere vapp  | |
| |
пятница, 30 апреля 2010 г.
Linna sümboolika ja aumärgid
Välissuhted
Rakvere välissuhtlusel on eristavad kolm põhilist suunda.
Euroopa Liidu suuna eesmärgiks on erinevate suuremahuliste projektide rahastamine liidu fondidest.
Linnadevaheline läbikäimine, koostöö ja kogemustevahetus – seda eesmärki täidavad sõpruslinnasuhted, mis on Rakverel seitsme välismaa linnaga. Rakvere sõpruslinnad on Lapua ja Lappeenranta Soomes, Cesis Lätis, Panevežys Leedus, Sigtuna Rootsis, Lütjenburg Saksamaal, Szolnok Ungaris ja Senaki Gruusias.
Muu turundustegevus, suhtlus ja koostöö väljaspool Rakveret ja Eestit – siia mahuvad nii külalisdelegatsioonide vastuvõtud kui ka näiteks sõprussuhted Eesti mereväe lipulaevaga Admiral Pitka.
Euroopa Liidu suuna eesmärgiks on erinevate suuremahuliste projektide rahastamine liidu fondidest.
Linnadevaheline läbikäimine, koostöö ja kogemustevahetus – seda eesmärki täidavad sõpruslinnasuhted, mis on Rakverel seitsme välismaa linnaga. Rakvere sõpruslinnad on Lapua ja Lappeenranta Soomes, Cesis Lätis, Panevežys Leedus, Sigtuna Rootsis, Lütjenburg Saksamaal, Szolnok Ungaris ja Senaki Gruusias.
Muu turundustegevus, suhtlus ja koostöö väljaspool Rakveret ja Eestit – siia mahuvad nii külalisdelegatsioonide vastuvõtud kui ka näiteks sõprussuhted Eesti mereväe lipulaevaga Admiral Pitka.
Kultuur, sport, vaba aeg
Rakvere peamised kultuuriasutused on Rakvere Teater, Rakvere Rahvamaja ja Lääne-Virumaa Keskraamatukogu, samuti asuvad Rakveres SA Virumaa Muuseumid keskus ja kolm filiaali – Linnus-Muuseum, Rakvere Näitustemaja ja Rakvere Linnakodaniku Majamuuseum. Tegutseb kino (Teatrikino, seansid teatri väikeses saalis) ja kunstigalerii (Kaitseliidu Viru maleva hoones). Olulisemateks kultuuriüritusteks on Rakveres kujunenud Rakvere linna päevad, rahvusvaheline teatrifestival Baltoscandal (üle aasta), Jaan Paku nimelised muusikapäevad, Virumaa kunstnike regulaarsed näitused. 2005. aasta septembris toimunud Arvo Pärdi festival oli rahvusvahelises mastaabis kaalukaim. Rahvusvaheliseks on kujunenud Eesti vanim regulaarselt toimunud rockfestival Green Christmas. Rakveres tegutseb kümmekond kultuuriseltsi, neist nimekam Tarvanpää Selts, kelle tegevus eesti rahvakultuuri säilitamisel on leidnud tunnustust Eestis ja kaugemalgi.
Kirikutest on suuremad Rakvere Kolmainu kirik (EELK) ning Jumalaema Sündimise Õigeusu Kirik (allub Moskva patriarhaadile), lisaks neile on oma palvelad metodisti ja Seitsmenda Päeva Adventistide kogudustel ning Jehoova tunnistajatel. Kontserte korraldatakse reeglina Kolmainu kirikus, kontserdipaigaks kavandatakse ümber ehitada seni spordisaalina kasutatud Pauluse kirik.
Spordielu peamiseks korraldajaks on alates 2004. aastast Rakvere Spordikeskus. Samal aastal valminud spordikompleksi kuuluvad Eesti suuruselt teine spordihall, kergejõustikumaneež ning renoveeritud linnastaadion. Rakveres toimub nii üle-eestilisi kui ka rahvusvahelisi võistlusi. Linnas tegutseb mitmeid spordiseltse.
Vaba aja veetmisel on Rakveres lisaks kultuurile ja spordile oluline koht seltskondlikul ja klubilisel tegevusel. Regulaarselt toimuvad maakondlikud mälumänguvõistlused, karaokeõhtud, koos käivad bridžiklubi, saunaklubi jne. Linna toitlustuskohtade hulgas on erineva suunitlusega tantsimispaiku - ööklubid O2 ja Carola, elava muusikaga baarid-restoranid Virma, Katariina kelder ja Kuur-Saal. Lisaks neile toimub kontserte hard rock baaris Kära Kants, Hagari Pitsakohvikus, Art Café's ja teatrikohvikus.
Rakvere linnaeelarvest toetatakse kultuuri- ja spordiseltside tegevust ja üritusi sõltuvalt nende sisust ja linna võimalustest. Toetusetaotlusi järgnevaks aastaks esitatakse igal aastal 15. oktoobriks.
Linna kultuurielu koordineerijaks on linnavalitsuse kultuurispetsialist koos vastava ala abilinnapea ja linnavolikogu kultuurikomisjoniga.
Spordi valdkonna koordineerijaks on vastav linnavalitsuse liige koos linnavolikogu spordikomisjoniga.
Haridus ja noorsootöö
Rakvere hariduselu
Mõnedel andmetel on Rakveres haridust antud ligi 400 aastat. 1597-1600 jagas hilisem Tallinna kirikuõpetaja Georg Müller siin linna- ja talulastele eestikeelset kooliõpetust. 1912 avati esimene gümnaasium ja õpetajate seminar. Tegutsenud on tütarlaste- ja poistekoolid, alg- ja kutsekoolid, era- ja kroonukoolid, päeva- ja õhtukoolid.
Maakonnakeskusena on linnas kujunenud haridusasutuste võrgustik koolieelsetest lasteasutustest kuni kõrgkoolideni, kus enam kui 5500 lapsele ja noorele võimaldatakse omandada erineval tasemel haridust.
Üldhariduskoolidest tegutseb 5 munitsipaalkooli - Rakvere Gümnaasium, Rakvere Vene Gümnaasium, Rakvere Reaalgümnaasium, Rakvere Linna Algkool ja Rakvere Põhikool. Rakveres on ka kaks erakooli - Rakvere Eragümnaasium ja Rakvere Lille Kool (toimetulekukool).
Täiskasvanud saavad omandada põhi- ja keskharidust Rakvere Õhtukeskkoolis. 2002.a. jaanuarist avati õhtukeskkooli juures kasvatusraskustega õpilaste klass.
Kutseharidust annab Rakvere Kutsekeskkool, kõrgharidust Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledž (alushariduse pedagoog, sotsiaaltöö ja riigiteaduste magister) ja Mainori Kõrgkooli Rakvere Õppekeskus.
Huvialaharidust võimaldatakse 2 munitsipaalhuvialakoolis - Rakvere Muusikakoolis ja Rakvere Spordikoolis. Lisaks annavad huvialaharidust mitmed erahuvialakoolid, kellelt linn ostab teenust huvitegevuse mitmekesistamiseks. Need on Kultuuri- ja Haridusselts Kaur, Loominguline Selts Athena Maja Tantsu- ja Kunstikool Athena, Esteetika- ja Tantsukool, Juhan Kunderi Seltsi Rahvakool ja Muusikakool Rajaots.
Linnas töötavad 2 munitsipaallasteaia- Kungla ja Triin - kõrval ka eralasteaed Kaur, kellelt linn ostab teenust 150 lapsele.
Noorsootöö
Noorte vaba aja ürituste korraldamisega tegeleb peamiselt Avatud Noortekeskus „Torni“, lisaks on linnas tegutsenud peamiselt kuriteoennetusliku suunitluse ja religioosse taustaga noortekeskus „Stopp“. Tegutseb noorteparlament.
Linna hariduselu koordineerijaks on Rakvere linnavalitsuse haridusspetsialist koos vastava ala abilinnapea ning linnavolikogu hariduskomisjoniga.
Noorsootööd koordineerib vastav spetsialist Rakvere Linnavalitsuse koosseisus.
Elukeskkond
Rakvere on jaotatud 19 linnaosaks, seda nii piirkondade paremaks eristamiseks kui ka linnavõimu ja linlaste koostöö huvides. Linnaosavanemad tegutsevad ühiskondlikel alustel (nad on määratud Majaomanike Seltsi poolt).
Enamik linnaosade nimesid on ajaloolised. Rakvere tuumiku moodustavad kolm kõrvuti asuvat linnaosa – Vanalinn, Südalinn ja Õpetaja heinamaa.
Keskajast pärinev Vanalinn hõlmab Vallimäe, selle idajalamil paikneva Pika tänava piirkonna ning põhjas kunagise Rakvere mõisa südame koos Teatrimäe ja Rahvaaiaga. Seal asuvad linnavalitsus, maavalitsus, enamik Rakvere ajaloolisi vaatamisväärsusi, muuseumid, teater ja rahvamaja, kirik, samuti palju mälestusmärke.
Tihedalt hoonestatud Südalinn paikneb C.R.Jakobsoni, Tallinna, Võidu ja Tuleviku tänava vahel. See on eelkõige ärikeskus, kus paiknevad kauplused, turg, toitlustus-, teenindus- ja meelelahutusasutused, pangakontorid, postkontor, politseiosakond ja bussijaam, samuti 2004. aastal valminud moodne keskväljak (ametlik nimi – Turu plats).
Avarama planeeringuga on Õpetaja heinamaa (nimi on minevikus seal asunud kirikuõpetaja heinamaa järgi). Seal asuvad Vabaduse plats ja park, lai Kastani puiestee, moodne spordikompleks ning teised erinevad spordirajatised ja -asutused.
Peale paari erandi paiknevad kõigis neis kolmes linnaosas Rakvere üldharidus- ja huvialakoolid.
Raudteed ümbritsevad linnaosad Rakvere põhjaosas on kas elu- ja tööstuspiirkonnad (Moonaküla, Lilleküla, Kukeküla) või põhiliselt tööstus-, veondus- ja laonduspiirkonnad (Lennuvälja, Roodevälja). Linna põhjapiiril tegutseb alates 2004. aastast väikelennukite lennuväli. 2006. aasta talveks renoveeritakse ja taasavatakse raudteejaam, alustatud on Moonaküla ja Lennuvälja uute tööstus- ja elamupiirkondade rajamist.
Ülejäänud linnaosad on valdavalt elurajoonid või rohelised alad (Tammiku, Palermo)
Enamik linnaosade nimesid on ajaloolised. Rakvere tuumiku moodustavad kolm kõrvuti asuvat linnaosa – Vanalinn, Südalinn ja Õpetaja heinamaa.
Keskajast pärinev Vanalinn hõlmab Vallimäe, selle idajalamil paikneva Pika tänava piirkonna ning põhjas kunagise Rakvere mõisa südame koos Teatrimäe ja Rahvaaiaga. Seal asuvad linnavalitsus, maavalitsus, enamik Rakvere ajaloolisi vaatamisväärsusi, muuseumid, teater ja rahvamaja, kirik, samuti palju mälestusmärke.
Tihedalt hoonestatud Südalinn paikneb C.R.Jakobsoni, Tallinna, Võidu ja Tuleviku tänava vahel. See on eelkõige ärikeskus, kus paiknevad kauplused, turg, toitlustus-, teenindus- ja meelelahutusasutused, pangakontorid, postkontor, politseiosakond ja bussijaam, samuti 2004. aastal valminud moodne keskväljak (ametlik nimi – Turu plats).
Avarama planeeringuga on Õpetaja heinamaa (nimi on minevikus seal asunud kirikuõpetaja heinamaa järgi). Seal asuvad Vabaduse plats ja park, lai Kastani puiestee, moodne spordikompleks ning teised erinevad spordirajatised ja -asutused.
Peale paari erandi paiknevad kõigis neis kolmes linnaosas Rakvere üldharidus- ja huvialakoolid.
Raudteed ümbritsevad linnaosad Rakvere põhjaosas on kas elu- ja tööstuspiirkonnad (Moonaküla, Lilleküla, Kukeküla) või põhiliselt tööstus-, veondus- ja laonduspiirkonnad (Lennuvälja, Roodevälja). Linna põhjapiiril tegutseb alates 2004. aastast väikelennukite lennuväli. 2006. aasta talveks renoveeritakse ja taasavatakse raudteejaam, alustatud on Moonaküla ja Lennuvälja uute tööstus- ja elamupiirkondade rajamist.
Ülejäänud linnaosad on valdavalt elurajoonid või rohelised alad (Tammiku, Palermo)
Elanikkond
Ajaloolise Virumaa linnadest on Rakveres eestlaste osakaal kõige suurem - 2000. aasta rahvaloenduse andmetel 85% (1989. aastal - 75%)
Muulaste arv ja osatähtsus kahanes NSV Liidu (hiljem Vene Föderatsiooni) sõjaväeosade lahkumise tõttu. Aastatel 1989-2000 vähenes Rakvere rahvastik 2725 inimese, sealhulgas 406 eestlase ja 2319 muulase võrra. Samal ajavahemikul vähenes tööhõiveliste elanike arv ca 4000 inimese võrra.
Muulaste arv ja osatähtsus kahanes NSV Liidu (hiljem Vene Föderatsiooni) sõjaväeosade lahkumise tõttu. Aastatel 1989-2000 vähenes Rakvere rahvastik 2725 inimese, sealhulgas 406 eestlase ja 2319 muulase võrra. Samal ajavahemikul vähenes tööhõiveliste elanike arv ca 4000 inimese võrra.
| AASTA | ELANIKKE |
| 1897 | 5890 |
| 1922 | 7660 |
| 1934 | 10027 |
| 1941 | 10847 |
| 1959 | 14296 |
| 1970 | 17658 |
| 1979 | 19011 |
| 1989 | 19822 |
| 2000 | 17097 |
| 2003 | 16913 |
Rakvere Looduskeskkond
Rakvere linn paikneb Eesti tingimustes kontinentaalse ja merelise kliima mõjupiirkonnas. Aasta keskmine sademete hulk on linnas 750 mm ja lumikatte keskmine paksus 30 - 40 cm. Aasta keskmine õhutemperatuur on 4,5o C, püsivad külmad algavad detsembris ja kestavad 80 - 90 päeva.
Linna lääneosas on põhja-lõuna sihiline oos Vallimägi, mille kõrgeim punkt on 109 m üle merepinna. Vallimäe põhjaotsal paikneb Rakvere linnus, lõunaosas on parkmets Rakvere tammik (vt. Rakvere tammiku maastikukaitseala).
Metsad on ülekaalus ka linna lõunaosas: Tartu maanteest läänes Palermo mets, idas Lilleoru ja Seminari mets. Kokku on Rakveres metsa 152,2 ha ehk 14,3 % kogu linna maa-alast.
Linnas on kolm parki: Vallimäest põhjas endise Rakvere mõisa park Rahvaaed (ehk Rahvapark), südalinna lähedal Vabaduse park ja Kolmainu kiriku juures Kiriku park.Veekogudest on Rakvere maastiku peamiseks ilmestajaks tiigid. Neist suurimad - Rahvaaia tiigid on rajatud survelisele põhjaveele. Kuuele tiigile ammutatakse vett Soolikaojast, mis saab alguse Lilleoru metsast ning läbib linna lõuna-põhja suunal. Linna keskel on oja suunatud ca 1,5 km ulatuses maa-alusesse kollektorisse, kuid 2005. aasta novembri seisuga on plaanis oja taas avada.
Soolikaoja ning linna loodeosa läbiv Maidla oja on Rakvere ainsad looduslikud veekogud.
четверг, 29 апреля 2010 г.
Rakvere ajalugu
Vanimad jäljed Rakvere linna asustusest on pärit praeguselt Teatrimäelt, kus vanim 
inimtekkeline kultuurkiht on dateeritud 3. - 5. sajandisse. Ilmselt selle asula kaitseks rajati Vallimäele, praeguse kivilinnuse kohale puitlinnus. Selle, kahekordse palktaraga linnuse vanim seniteadaolev dateering kuulub 5. - 6. sajandisse.
Nii asula Teatrmäel kui ka linnus Vallimäel on püsinud tõenäoliselt katkematuna keskajani. Muinasja lõpu, 12. - 13. sajandi linnuse ehitisest andmed pea puuduvad, kuna kivilinnuse ehitamisega on kultuurkiht hävinud. Ilmselt piirdusid kaitseehitised vaid palktaraga kuna kõrge ja algselt eraldiseisev küngas (Vallimäe profiili on hilisemate kindlustuste rajamisel paljuski muudetud) pakkus juba looduslikult väga häid kaitsevõimalusi.
1220. aasta paiku läks linnus tõenäoliselt ilma lahinguta taanlaste valdusesse, kelle valitsuse all hakati rajama esimesi kivihooneid ja ümbritsema linnust kivimüüriga.
Esimest korda mainitakse asulat Tarvanpea nime aastal 1226 Läti Henriku kroonikas, taanlaste uut tugikohta nimetatakse Wesenberghiks (Tarvanpea keskalamsaksa keeles) aastal 1252. Nimetust Rakvere seostatakse Rägaverega (1268 Rakovor Novgorodi ürikutes).
Esimesed sajandid linnana
1302. aastal sai linnuse juurde kujunenud asula Lübecki õigused. 1346. aastal müüs Taani kuningas Eestimaa, sh. Rakvere Saksa Ordule, kes omakorda pantis selle aastal 1347 Liivi Ordule. Ordu ehitas lihtsalst ringmüürilinnusest tornide ja eeshoovidega kaitstud konvendihoone, millest sai Rakvere foogti asupaik.
14. sajandi keskel oli Vallimäe põhjajalamil ehk nüüdsel Teatrimäel ka saviga seotud müüridega kivimaju. 15. sajandi II veerandil ehitati kivikirik, 1508 hakati Teatrimäele rajama frantsisklaste kloostrit, hiljem tekkis selle idaküljele surnuaed.
Vene-Liivi sõjas oli Rakvere aastail 1558-1581 venelaste võimu all ja sai tugevasti kannatada. Seejärel oli linn rootslaste käes. 1602. aastal läks Rakvere kolmeks aastaks poolakatele, kes aastal 1605 linnuse purustasid.
Rakvere hakkas hoogsalt kasvama pärast Balti raudtee valmimist 1870. aastal. Tekkis uusi linnaosi – Kukeküla raudteejaama ümbruses, Kondivalu lõunas. Kohalikus elus suurenes eestlaste osatähtsus. 1876. aastal asutati Viru Eesti Selts „Kalevipoeg“, 1914. aastal läks esmakordselt ajaloos võim Rakveres eestlaste kätte.
Kujunemine teatrilinnaks
Linnapea Jakob Liiv algatusel hakati ehitama teatrit mõisahoone külge, milles tegutses rahvamaja. Ehitus jäi mitmeks aastaks seisma, kuid sai uue hoo sisse 30-ndate aastate lõpus ning teater avati pidulikult 24. veebruaril 1940. Teatri arengut ei pidurdanud ka hilisem sõda ja võõrvõimude vahetumine – esimene kutseline peanäitejuht võeti tööle veidi aega pärast esimese nõukogude okupatsiooni algust 1940, täies koosseisus professionaalse näitetrupiga teatriks sai Rakvere teater aga 1942. aastal, juba Saksa ajal – ning on siiani järjepidevalt tegutsenud.
Kui sõjasündmused 1941. aastal ei toonud linnas kaasa märkimisväärseid purustusi ning ohvreid, siis 1944. aasta 19. septembri õhtul, kui Saksa väed olid juba linna maha jätnud, pommitas nõukogude lennuvägi Rakveret, hävitades umbes veerandi kogu linnast (suurema osa raudteeäärsest hoonestusest) ja tappes vähemalt 20 tsiviilisikut, nende hulgas kaks last. Järgmisel päeval võtsid nõukogude okupatsioonivõimud Rakvere juhtimise üle.
Linnaruumi arengus ei toimunud midagi märkimisväärset kuni 1960-ndate aastateni, mil Rakverre püstitati esimesed 4-5-korruselised tüüpelamud. Kolhooside, sealhulgas Rakveret ümbritsevate majandite jõuline areng alates „Hruštsovi sulast“ aga muutis linna asemel tõmbekeskusteks hoopis kolhoosikeskused ning soodustas Rakvere provintsistumist. Sellele oli vastukaaluks teatri, muusikakooli ja muu kultuurirahva aktiivne tegevus. Üheks selle tulemuseks oli näiteks üle-eestiliste kooliteatrite festivalide traditsioon, mis algatati Rakveres 1982. aastal. Neli aastat hiljem sai alguse folkloorifestival Viru Säru, hiljem muidki traditsioone.
Fosforiidisõja keskpunkte
Rakvere kerkis rohkem tähelepanu keskmesse 1987. aasta kevadel seoses fosforiidisõjaga, mille käigus levis üle kogu Eesti protestilaine Rakvere külje all oleva fosforiidimaardla keskkonnaohtliku kasutuselevõtu vastu. Protestijate poolel oli ka tollane Rakvere rajooni juhtkond. Nende sündmuste tõttu peetakse Lääne-Virumaad (ja Rakveret) sisuliselt Nõukogude Liidu lagunemise alguspunktiks.
inimtekkeline kultuurkiht on dateeritud 3. - 5. sajandisse. Ilmselt selle asula kaitseks rajati Vallimäele, praeguse kivilinnuse kohale puitlinnus. Selle, kahekordse palktaraga linnuse vanim seniteadaolev dateering kuulub 5. - 6. sajandisse. Nii asula Teatrmäel kui ka linnus Vallimäel on püsinud tõenäoliselt katkematuna keskajani. Muinasja lõpu, 12. - 13. sajandi linnuse ehitisest andmed pea puuduvad, kuna kivilinnuse ehitamisega on kultuurkiht hävinud. Ilmselt piirdusid kaitseehitised vaid palktaraga kuna kõrge ja algselt eraldiseisev küngas (Vallimäe profiili on hilisemate kindlustuste rajamisel paljuski muudetud) pakkus juba looduslikult väga häid kaitsevõimalusi.
1220. aasta paiku läks linnus tõenäoliselt ilma lahinguta taanlaste valdusesse, kelle valitsuse all hakati rajama esimesi kivihooneid ja ümbritsema linnust kivimüüriga.
Esimest korda mainitakse asulat Tarvanpea nime aastal 1226 Läti Henriku kroonikas, taanlaste uut tugikohta nimetatakse Wesenberghiks (Tarvanpea keskalamsaksa keeles) aastal 1252. Nimetust Rakvere seostatakse Rägaverega (1268 Rakovor Novgorodi ürikutes).
Esimesed sajandid linnana 
1302. aastal sai linnuse juurde kujunenud asula Lübecki õigused. 1346. aastal müüs Taani kuningas Eestimaa, sh. Rakvere Saksa Ordule, kes omakorda pantis selle aastal 1347 Liivi Ordule. Ordu ehitas lihtsalst ringmüürilinnusest tornide ja eeshoovidega kaitstud konvendihoone, millest sai Rakvere foogti asupaik. 14. sajandi keskel oli Vallimäe põhjajalamil ehk nüüdsel Teatrimäel ka saviga seotud müüridega kivimaju. 15. sajandi II veerandil ehitati kivikirik, 1508 hakati Teatrimäele rajama frantsisklaste kloostrit, hiljem tekkis selle idaküljele surnuaed.
Vene-Liivi sõjas oli Rakvere aastail 1558-1581 venelaste võimu all ja sai tugevasti kannatada. Seejärel oli linn rootslaste käes. 1602. aastal läks Rakvere kolmeks aastaks poolakatele, kes aastal 1605 linnuse purustasid.
Linnaõiguste kaotamine ja taastamine
1618. aastal läänistas Rootsi kuningas Gustav II Adolf Rakvere linnuse ja 1631 ka linna Madalmaade saadikule Reinhold von Brederodele. Endise kloostri varemetele rajati mõisa härrastemaja. Linlaste vastuseisust hoolimata jäi Rakvere mõisana Brederodede ja aastast 1669 Tiesenhausenite valdusse, kuid 1685. aastal redutseeriti Rakvere Rootsi riigile. 1703. aastal põles Rakvere Põhjasõjas maha. Aastal 1710 läks mahapõlenud Rakvere Vene riigi valdusse, kuid Vene riik tagastas selle Tiesenhausenitele. Linna staatus ennistati Rakverele kreisilinnaks kuulutamisega 1783. aastal.Rakvere hakkas hoogsalt kasvama pärast Balti raudtee valmimist 1870. aastal. Tekkis uusi linnaosi – Kukeküla raudteejaama ümbruses, Kondivalu lõunas. Kohalikus elus suurenes eestlaste osatähtsus. 1876. aastal asutati Viru Eesti Selts „Kalevipoeg“, 1914. aastal läks esmakordselt ajaloos võim Rakveres eestlaste kätte.
Vabadussõda ja esimene iseseisvus
Eesti iseseisvuse ajal arenes välja oluline osa praegusest Rakvere linnasüdamest. Valmisid mitmed esinduslikud hooned (turuhoone, pangamaja, Rakvere Gümnaasium). Paranesid ka linlaste sportimisvõimalused – 1930. aastal avati pidulikult linnastaadion. Ilmuma hakkasid kohalikud ajalehed – 1924. aastal Virulane, 1925. aastal nägi ilmavalgust maakonnaleht Virumaa Teataja.Kujunemine teatrilinnaks 
Linnapea Jakob Liiv algatusel hakati ehitama teatrit mõisahoone külge, milles tegutses rahvamaja. Ehitus jäi mitmeks aastaks seisma, kuid sai uue hoo sisse 30-ndate aastate lõpus ning teater avati pidulikult 24. veebruaril 1940. Teatri arengut ei pidurdanud ka hilisem sõda ja võõrvõimude vahetumine – esimene kutseline peanäitejuht võeti tööle veidi aega pärast esimese nõukogude okupatsiooni algust 1940, täies koosseisus professionaalse näitetrupiga teatriks sai Rakvere teater aga 1942. aastal, juba Saksa ajal – ning on siiani järjepidevalt tegutsenud. Sõda ja vahetuvad võõrvõimud
1940. alanud nõukogude okupatsiooni esimesel aastal tabasid ka Rakveret võõrvõimu repressioonid. 14. juunil 1941 küüditati Venemaale sadu rakverelasi. Järgnes Saksa okupatsioon, mis kestis Rakveres 7. augustist 1941 kuni 19. septembrini 1944. Näiliselt toimisid kõik Eesti Vabariigi aegsed omavalitsusstruktuurid, ent need olid Saksa võimude diktaadi all.Kui sõjasündmused 1941. aastal ei toonud linnas kaasa märkimisväärseid purustusi ning ohvreid, siis 1944. aasta 19. septembri õhtul, kui Saksa väed olid juba linna maha jätnud, pommitas nõukogude lennuvägi Rakveret, hävitades umbes veerandi kogu linnast (suurema osa raudteeäärsest hoonestusest) ja tappes vähemalt 20 tsiviilisikut, nende hulgas kaks last. Järgmisel päeval võtsid nõukogude okupatsioonivõimud Rakvere juhtimise üle.
Nõukogudeaegne provintsistumine
Nõukogudeaegsete ümberkorralduste käigus sai Rakverest 1950. aastal samanimelise rajooni keskus. Linna ja rajooni juhtimine toimus nõukogude ajale iseloomulikult üksteist dubleerivate struktuuridega – ametlik administratiivne võim ehk Töörahva Saadikute Nõukogu (hiljem Rahvasaadikute Nõukogu) täitevkomitee ning NLKP kui „juhtiva ja suunava jõu“ parteikomitee võim.Linnaruumi arengus ei toimunud midagi märkimisväärset kuni 1960-ndate aastateni, mil Rakverre püstitati esimesed 4-5-korruselised tüüpelamud. Kolhooside, sealhulgas Rakveret ümbritsevate majandite jõuline areng alates „Hruštsovi sulast“ aga muutis linna asemel tõmbekeskusteks hoopis kolhoosikeskused ning soodustas Rakvere provintsistumist. Sellele oli vastukaaluks teatri, muusikakooli ja muu kultuurirahva aktiivne tegevus. Üheks selle tulemuseks oli näiteks üle-eestiliste kooliteatrite festivalide traditsioon, mis algatati Rakveres 1982. aastal. Neli aastat hiljem sai alguse folkloorifestival Viru Säru, hiljem muidki traditsioone.
Fosforiidisõja keskpunkte 
Rakvere kerkis rohkem tähelepanu keskmesse 1987. aasta kevadel seoses fosforiidisõjaga, mille käigus levis üle kogu Eesti protestilaine Rakvere külje all oleva fosforiidimaardla keskkonnaohtliku kasutuselevõtu vastu. Protestijate poolel oli ka tollane Rakvere rajooni juhtkond. Nende sündmuste tõttu peetakse Lääne-Virumaad (ja Rakveret) sisuliselt Nõukogude Liidu lagunemise alguspunktiks. Taas omavalitsus
Eesti iseseisvusee taastamiseni viinud laulva revolutsiooni ja üleminekuperioodi jooksul taastati Eesti linnadele, sealhulgas ka Rakverele omavalitsuslik staatus ja sellega kaasnev iseseisvus oma elu korraldamisel. Samal ajal alguse saanud üleminek turumajandusele julgustas mitmeid inimesi asuma ettevõtlusega tegelema. Ettevõtluse areng kajastus ka linnapildis uute ärihoonete kerkimise näol. Tähelepanuväärsemaid sel ajal alustanud kohalikke ettevõtjaid on Oleg Gross, kelle kauplustekett ulatub nüüd ka Tallinna ja mujale Eestisse. 90-ndate aastatel elavnesid koos ettevõtluse arenguga ka ettevalmistustööd linnakeskkonna muutmiseks atraktiivsemaks ja kaasaegsemaks. Selle töö kõige tähelepanuväärsemad tulemused valmisid 2004. aastal - Rakvere Spordihall (arh. Andres Kask) ja keskväljak (arhitektuuribüroo Kosmos, projekt toetus nende 1998. aasta konkursi võidutööle). Juba varem oli valminud uus bussijaam ja promenaad, Vallimäe serva paigaldatud Tauno Kangro Tarva skulptuur (2002) tõmbas Rakverele esimest korda arvestatavat avalikku tähelepanu. Loodud oli Sihtasutus Virumaa Muuseumid, kes kujundas ordulinnusest Rakvere suurima turismimagneti. Koostöös riigiga renoveeriti 2005. aasta sügiseks põhjalikult Rakvere teatri hoone. Euroliidu toel ehitati välja kümneid kilomeetreid vee- ja kanalisatsioonitrasse nendega katmata aladele. Linnas algatati uusi kultuuriüritusi, arendati sõprussidemeid välismaa linnadega. Vahepeal üles kerkinud murele nn „jõhvistamise“ pärast (riiklik regionaalpoliitiline plaan viia olulisi riigiasutusi Rakverest üle Jõhvi) nähti samas vastukaalu Rakvere enda suuremas aktiivsuses ning kultuuripotentsiaalis. Sellest ajendatult kandideeris Rakvere 2005. aastal Euroopa kultuuripealinna 2011 tiitlile.
Kunda Sümboolika
| Kunda linna lipp | Kunda linna vapp |
 |  |
Kunda linna vapi kirjeldus on kooskõlastatud Eesti Vabariigi Heraldikanõukoguga ja kinnitatud Eesti Vabariigi Riigikantselei riigisekretäri poolt 27. septembril 1994. aastal ja Kunda linna lipu kirjeldus on kinnitatud Eesti Vabariigi Riigikantselei riigisekretäri poolt 29. septembril 1994. aastal.
Kunda linna vapp on hõbedavärvilise kilbi kujutis, mille ülemises osas on kolm horisontaalset sinist lainelist riba, mis on eraldatud kahe kitsama hõbedase lainelise joonega. Lained sümboliseerivad nii jõge kui merd. Nende all asetsevad püstiasendis kolm musta muistset ahinguotsa, mis on viiteks väga ammusele asustusele Kunda Lammasmäel.
Linna lipp koosneb kahest võrdsest laiust – kollasest ja punasest. Kollane laid asetseb üleval.
Kunda Haridusest
1924-1940 töötas Kunda mõisas Virumaa rahvaülikool
Esimesed koolid avas tsemendivabrik:
1893. aastal nn saksakooli, õppekeeleks algul saksa keel
1895. aastal kooli tööliste lastele, õppekeeleks vene keel, sest oli venestamise aeg
1934. aastal valmis uus algkoolihoone
1947. aastal loodi Kunda keskkool, 1951. aastal lõpetas keskkooli 1. lend
1962. aastal sai Korismäel valmis uus koolihoone
Kunda mõis
Adam Oleariuse (1603–1671) gravüür Kunda mõisast 17. sajandil
Kunda mõis oli suurejoonelisemaid mõisaansambleid Eestis. Esmakordselt on mõisa mainitud 1443. aastal. Oleariuse gravüür kujutab 17. sajandile iseloomulikku puitehitistega ansamblit (kahekorruselist ärkliga mõisamaja koos aitade, talli ja kõige muu sinna juurde kuuluvaga).
Esinduslik hilisbarokne mõisasüda ehitati 18. sajandi neljandal veerandil Schwengelmite ajal. 1840 asusid mõisa Girard de Soucantonid. Barokilt varaklassitsismile ülemineku perioodi kuuluv härrastemaja oli risaliidi ja eenduvate tiibade osas kahe-, muidu ühekorruseline ehitis. Peahoone ees oli ringteega piiratud muruväljak, kogu ansamblituumikut piiras umbes 2 m kõrgune, põhja pool eenduvate poolsammastega paekivimüür. Mõis on alates Teisest maailmasõjast varemeis.
Omaette ja väga maalilise kompleksi moodustavad klindirinnaku all jõe kaldal asuvad 1870.–80ndatel aastatel ehitatud võimsad, jõuliselt liigendatud paekivist seinte ja tuudordekooriga (järsult eenduvate karniiside, aknapealsete simsside jmt-ga) hooned: viinavabrik ja saeveski.
Kunda kultuur ja Lammasmägi
1871. aastal tegevust alustanud tsemendivabrik hakkas toorainena tarvitama õhukese turbakihi all leiduvat järvekriiti, mille kaevandamisel satuti muistsetele luuesemetele. Nendest huvitatud C. Grewingk tegi kindlaks kunagise järve olemasolu ja määratles selle põhjast leitud luuesemed kiviaja inimeste poolt kalastamisel kaotatud tööriistadena. Keskmise kiviaja küttide ja kalastajate asula tekkis Lammasmäele VII aastatuhandel eKr.
1886. aastal korraldas C. Grewingk proovikaevamise endise järve saarel, nüüd Lammasmäeks nimetataval künkal (vt ülal fotol), ja avastas seal asulajäänused. Tema poolt avaldatud uurimuste kaudu sai Kunda hulgalt alles väike, kuid väga iseloomulik leiukompleks rahvusvaheliselt laialdaselt tuntuks. Kui samasuguseid leide tuli hiljem ilmsiks ka naaberaladelt, hakati seda arheoloogilist kultuuri nimetama Kunda kultuuriks.
Aastail 1933-1937 toimetas Lammasmäel ulatuslikke kaevamisi Tartu ülikooli arheoloogiakabinet R. Indreko juhatusel. 1949. ja 1961. aastal olid uued kaevamised. Kõikide kaevamistega on sealt saadud kokku umbes 3800 leideset.
Leitud on luust ja kivist tööriistu: ahingu- ja nooleotsi, harpuune, kivikirveid ja -talbu. Lammasmäelt on peale töödeldud esemete leitud ka hulgaliselt loomaluid. Eriti rohkelt on põdra- ja kopraluid, kuid ka koeraluid.
Kunda ja Viru-Nigula laste laulukonkurss “Kevad 2010”
| 25. aprillil algusega kell 12.00 toimub Viru-Nigula rahvamajas Viru-Nigula valla ja Kunda linna laste ühine laulukonkurss “Kevad 2010”. |
Konkursile eelnesid eelvoorud, millest võtsid osa 61 laululast. Lõppkontserdile laulis end 30 solisti. Pühapäevasel kontserdil esitatakse laule saateansambliga, kus musitseerivad Marek Inno, Lembit Kirsipu, Argo Toomel ja Meelis Ots. Võisteldakse kuues vanusegrupis ja lauljaid on hindamas viieliikmeline žürii. Igas vanuserühmas kuulutatakse välja üks võitja ja loomulikult on züriil võimalus välja anda eriauhindu. Oma lemmiku valib ka publik. Laulukonkurss annab osalejatele juurde esinemisjulgust ja häälekooli, arendab koosmusitseerimisoskust. Kundas ja Viru-Nigulas on väga tublid lauluõpetajad, kes igapäevatöö kõrvalt on leidnud aega ja tahtmist tegeleda noorte solistidega. See töö saab kindlasti tunnustatud pühapäevasel kontserdil laste julge ja kauni einemisega. Kontsert on avalik ja kõik, kes leiavad tee pühapäeval Viru-Nigula rahvamajja, saavad osa kindlasti meeldejäävast muusikaelamusest |
Tamsalu Traditsioonid
RAHVUSVAHELINE LASTE FOLKLOORIFESTIVAL "PORKUNI PILLAR "
Festival toimub paarisaastatel juunikuu alguses. Porkuni Pillari viimaste aasta teemadeks on olnud hobune, lammas , koer. 2008. aastal oli teemaks piimaandjad (lehm, kits)
Porkuni Pillar - see on lapsed 5 aastast -15 aastani üle kogu Eestimaa , kes tegelevad oma juhendajate käe all ,õppides rahvalaulu ,rahvatantsu, pillimängu ,jutte ja kõike ,mis seotud kultuuripärandiga.
Porkuni Pillar - see on nautida suve algust kaunis looduses Porkunis, magades telkides, teha lõket , lüüa tantsu, õppida teistelt lastelt ja õpetada teistele oma maakonna, küla folklooripärandit. See oleks suurepärane võimalus alustada suvepuhkust just nii nagu pakub Porkuni Pillar .
Porkuni Pillar - see on kontserdid väliskülalistelt ja meilt endilt. Meie laste kollektiivid õpivad selgeks toredad kavad , kus läbivaks teemaks on sellel aastal lehm ja kits. Iga rühm kasutab midagi oma kavas, mis seotud piimaandjaga - olgu see võistlusmäng , regilaul, muinasjutt piimaandjast ,mõistatused ,laulumängud. Esimene õhtu lõpeb tantsutraaviga ja mängib Tamsalu valla külakapelli põhirühm " LUSTPILL " Kõige põnevamaks osutuvad võistlusmängud . Auhindad , Kindlasti on ka külalisesinejad piiri tgant.
Porkuni Pillar - see on kohtumised Kivivana, Metsaema , Veteemaga. Saada teadmisi loodusest ja loodushoiust, Porkuni järve kaladest, veest ja veega seotud probleemidest. Kuulata legende Porkunist. matkata Porkuni looduses, sõita kaks päeva hobusega ja paadiga järvel. See on üritus , kus lapsed märkamatult talletavad kogu eluks meie kultuuripärandit. See on üritus, mis peab jääma !
TAMSALU LAULU- JA TANTSUPÄEV
Idee on pärit 1968. aasta kevadest, kui Rakke Lubjatehase Tamsalu tsehhi uhiuuelt vabaõhulavalt kostis puhkpillimängu- mängis Madis Rubeni puhkpilliorkester. Laulupäevade sünni juures olid mudilas- ja lastekoor, rütmipillide ja puhkpilliorkester ning rahvatantsurühmad oma juhtidega.1970. aastast liitusid peolistega lasteaedade laulu- ja tantsulapsed.Poistekoor asus esinejate rivvi 1971.aastast, naiskoor 1978. aastast. Enamasti on igal peol kaasa löönud laste kui täiskasvanute kapellid.Vahelüliks solistidele, kooridele, tantsijatele on sõnaseadjad ja ansamblid. !985.aastal kolis üritus Kandlemäele; Viru Mängude tarbeks ehitatud Tamsalu TERKO laululavale (arhitekt Otto Metsis) ja ehki peo põhiraskust kannab oma laulukooride ja tantsurühmadega kool, ei ole see enam üksnes kooli laulupäev, vaid on kujunenud kogu Tamsalu valla peoks , kuhu on kaasatud ka valla ja harrastusringide sõbrad nii meilt kui piiri tagant.
TAMSALU PIIRKONNA LASTE JA NOORTE "TAMMETÕRU LAULUVÕISTLUS"
Igal kevadel toimuvad valla lasteaedades ja koolides lauluvõistluse eelvoorud, kust tublimad kultuurimajja suurele võistulaulmisele saadetakse.
10 aastat on laulumaiaid saatnud saateansambel Tarmo Kesküll ja Riivo Torstenberg, kellele on tuge pakkunud Renel Sikk, Janek Muruvee ja Heiki Kübar ning kõik kõik kohalikud muusikaõpetajad. Noored mehed on ka ise lapsena lauluvõistlustel kaasa löönud. Auhindu, meeneid, lilli jagub nii laululastele, ansamblile, muusikaõpetajatele, žüriile.
ESIVÕISTLUSED TÜNNISÕIDUS. PORKUNI PÄEV -
Tamsalu valla suvine vapiüritus. Traditsiooniliselt toimub juulikuu teisel laupäeval ja koosneb kahest osast.
Esimese osa moodustab tünnisõit ühestes ja kahestes tünnides. Tünnisõidu teeb põnevaks tuntud sportlaste ja poliitikute osavõtt.
Teise osab moodustab meelelahutuslik pool, milline koosneb võistlustest, õpitubadest, kontsertidest, etendustest, näitustest, toitlustamisest, jalakeerutusest külas on keskkonnatelk, massöörid. Atraktsioone ja igasugust tegevust jätkub kogu päeva vältel tervele perele.
TAMSALU PÄEVAD
Tamsalu kultuuripäeva toimumise aeg on maikuu viimane laupäev, spordipäev on pühapäev.
Olenevalt aastale on lisandunud kultuuripäevale kas teaduse või looduse kallak. Päevade koostisosadeks on ülevallaline äratus, rongkäik, laulu- ja tantsupäev, kontserdid, vallavalitsuse pooltund, "Tamsalu Tänuraha" , noorsportlase ja "Kaunis Kodu" tiitli võitnute autasustamine, õpitoad, näitused, atraktsioonid, võistlused jne.
MAAKONNA NOORTE MOEETENDUS "VIRU-SMX"
Päev on täis moodi ja glamuuri. Üritusel osaleb umbes 10-20 maakonna kooli, kollektsioonide arv on 30 ringis. Juuksuritööd ja liikumised on samuti õpilaste endi tehtud.
Moekollektsioonide loomisel on kasutatud kõikvõimalikke materjale; kanasulgedest, paberi, kile ja autoosadeni välja. Kollektsioone hindavad professionaalsed moekunstnikud. Päev lõpeb autasustamise ja peoga ning on oodatud nii maakonna koolides kui Tamsalu noorte hulgas.
TAMSALU BÄNDIDE KONTSERT-KOKKUTULEK
Osaleb enamus Tamsalus tegutsenud bändidest (10-20 vahel). Kontserdi esimese osas esinevad kõik bändid, teise osa sisustab aga igakord erineb bänd.
Tantsuks mängivad ansamblid kordamööda. Nostalgiline kokkusaamine ansamblite ja fännide vahel. Lühendasime 5 aastase toimumisintervalli osalejate nõudmisel kolmele aastale.
EESTI VABARIIGI AASTAPÄEVA TÄHISTAMISED
Toimuvad veebruarikuus. Suurejoonelised kontsert- aktused kultuurimaja harrastusringidelt ja professionaalsetelt kunstnikelt. Valla tublimate tunnustamine.
JÕULUD ja AASTAVAHETUS
- Valla jõulukuuse küünalde süütamine ja kontsert-jumalateenistus Tamsalu kirikus 1. advendil
- Traditsiooniliselt toimuvad jõulupeod kodustele lastele koos väikese eeskavaga, ühismängude, jõuluvana ja kommikottidega.
- Taidlejatelt jõulukontserdid, kus osalevad kõik kultuurimaja ringid.
- Taidlejatele jõulupeod koos väikese näksimisega, jõuluvanaga ja kingitusega ringide juhendajatele.
- Aastavahetuseks kogunevad igas vanuses tamsalulased öösel kell 00.30 kultuurimajja aastavahetuse trallile, et tuttavatele ja sõpradele parimat uut aastat soovida ja üheskoos aasta esimesed tunnid tantsupõrandal ja diskosaalis mõnusasti koos mööda saata.
Igal aastal, täpselt emadepäeval. Kontsert emadele, vanaemadele. Tublimad emad leiavad vallavalitsuse poolt äramärkimist lillekimbu, tänukirja ja väikese meenega.
LAULUKLASSI KONTSERDID
Kultuurimaja lauluklass astub aasta jooksul üles vähemalt 4 iseseisva kontserdiga ja mõne luulekavaga. On ühele heliloojale pühendatud kontserte, aga ka kontsert- eksameid, kus kuuleb erinevat stiili muusikat, erinevatelt heliloojatelt. Kontsertidel laulavad nii solistid kui ansamblid. Solistide vanus jääb 7-22 aasta vahele. Laulavad ka lauluklassi õpetaja ja kontsertmeister. Väga populaarsed kontserdid Tamsalus.
PIIRKONNA JAANITULI PORKUNIS
Traditsiooniliselt toimub igal aastal 22. juunil Porkunis Kaieallikal. Jaanituli nagu üks rahvuslik pidu kunagi. Rahvatants, rahvapill, rahvalikud mängud ja laulud on sel õhtul kohustuslikud. Rahvuslikest võistlusest alati kavas sangpommi rebimine, kotisjooks, köievedu. Neile lisanduvad igal aastal veel hulk teisi jõukatsumisi. Saab süüa ja tantsida. Õhtu teeb põnevaks õnneloos.
ANNUSE PEREDE VÕRKPALLITURNIIR
Toimub igal aastal 23. juunil koolimaja ja kultuurimaja vahelises pargis (vihma korral kooli võimlas). Korraldab Tamsalu Annuste võrkpallidünastia. Turniiril osalejaid üle riigi.
LOS TOROSE 10-VÕISTLUS
Ühepäevane 10- võistlus amatööridele. Eestvedajaks Los Torose Spordiklubi. Võistlejaid 20 ringis. Osalevad Tamsalust pärit noored mehed, kaasatakse ka sõpru.
JOOKS ÜMBER PORKUNI JÄRVEDE
Koosneb tillude jooksust, laste jooksust ümber ühe järve ja põhidistantsist, mille pikkuseks on 6,2 km.
TAMSALU-NEERUTI- TAMSALU MARATON
Taaselustatud traditsioon. Toimub märtsikuus. Põnev ja raske rada. Maratonil on kaks distantsi. Kiirelt arenev ettevõtmine.
Tamsalu sümboolika
Lipp
Lipp on normaalsuuruses 105 x 165 cm suhtega 7:11 trikoloor. Värvid on jagatud horisontaalselt kolmeks võrdseks osaks. Värvid on ülevalt poolt valge, heleroheline, helesinine.
Lipp on normaalsuuruses 105 x 165 cm suhtega 7:11 trikoloor. Värvid on jagatud horisontaalselt kolmeks võrdseks osaks. Värvid on ülevalt poolt valge, heleroheline, helesinine.
Tamsalu Ajalugu
 |
Esimesed ajaloolised märkmed on tehtud valla läänealade kohta. Kauges minevikus kuulus sealne paikkond muinaseestlaste Lõpekunna kihelkonna koosseisu, mida peetakse üheks tihedamini asustatud muinaseestlaste alaks.
Orduaegne kroonik Läti Hendrik oma Liivimaa kroonikas märgib Lõpekunna kihelkonnas Keitise (Keitingi) küla, kuhu taanlased ehitasid 1221-1223 kiriku, mida nimetati Püha-Jaani, hiljem Järva-Jaani kirikuks. Valla vanimaks külaks on Järsi, mida esmakordselt mainitakse ürikutes 1253. a.
Esimesed teated väikese mõisa Tamsal'i olemasolust pärinevad aastast 1512. Praeguse linna areng sai alguse Tallinn-Tartu raudtee rajamisega 1876 a. Tamsalu mõisa maadele tekkis raudteejaama ümber asula.
Sajandid möödusid. Meie praegustes metsades, põldudel ja teedel marssisid küll sakslaste, taanlaste, rootslaste, poolakate ja venelaste sõjasalgad. 1858-1859 olid suuremad talurahvarahutused Einmanni, Võhmuta, Karinu ja Porkuni mõisates. Seega olid siinsed talupojad juba enam kui 100 aastat tagasi visad õigusenõudjad valitseva vägivalla vastu.
1941. aastast kuni 1962. aasta aprillini kuulus Tamsalu külanõukogu Väike-Maarja rajooni koosseisu. Eraldi olid Assamalla, Porkuni, Vajangu külanõukogud, mis praegu on Tamsalu valla külad. Tamsalu valla pikkus põhjast lõunasse on ca 15 km ja idast läände ca 37 km. Kaardilt vaadatuna on territoorium rombikujuline kirdest edela suunas.
Taasloodi vald 10. oktoobril 1991. a Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega ja vallale omistati omavalitsuslik staatus. Alevi õigused anti Tamsalu linnale 1954 aastal, linna õigused omistati Tamsalule 22. oktoobril 1996. aastal.
Население Ляэне-Вирумаа
Для уезда, как и в целом для Эстонии, характерна естественная убыль населения. На 01.01.2006 в нём проживали 66.464 человека, из которых 46,2% мужского и 53,8% женского. Общий коэффициент рождаемости в уезде составил в 2006 г. 9,5‰, смертности 13,8‰, а коэффициент естественной убыли соответственно -4,3‰. В отличие от соседнего уезда Ида-Вирумаа, в Ляэне-Вирумаа преобладает эстонское население, но имеется также и значительное русскоязычное меньшинство. Эстонцы составляют 84,8% населения, русские 10,7%, украинцы 1,4%, а финны 1,5%, прочие 1,6% (белорусы, немцы, татары, армяне). 16,5% находятся в возрасте 0-14 лет, трудоспособное население 66,6%, старше 65 лет 16,8%. Плотность населения 18,7 чел./км².
Lääne-Viru maavanem
Einar Vallbaum
Tel 32 58 000
einar.vallbaum [at] l-virumv.ee
Vastuvõtuaeg
esmaspäeviti 14.00-16.00
OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TÖÖS:
1999 Kunda linnavolikogu liige
2002 Kunda linnavolikogu liige ja majanduskomisjoni esimees
2005 Kunda linnavolikogu liige, volikogu aseesimees, majanduskomisjoni esimees
OSALEMINE KLUBIDESSE JA ORGANISATSIOONIDESSE:
2008-2009 Lääne-Viru maakonna spordinõukogu liige
2001-2009 Wesenbergi klubi liige
KEELED: eesti, vene, soome
PEREKONNASEIS: vabaabielus
HOBID: tehnikasport, mäesuusatamine, ujumine, fotograafia
SÜNDINUD: 09.10.1959
RAHVUS: eestlane
HARIDUS: Rakenduskõrgharidus
2007 Mainori Kõrgkool, ärijuhtimine
1978 Rakvere Kaugõppe Keskkool
TÄIENDHARIDUS:
2008 Mercuri International Business School, Enese juhtimine
2008 Optimum Koolitus OÜ, Tulemuslik nõupidamine
2007 Saksa Managenendi Akadeemia NIEDERSACHSEN, Ettevõtluse arendamine kohalike omavalitsuste poolt
2002 Alfa-Forum Täiendkoolituse Tsenter Moskvas, Kauba transportimine ja tolliprotseduurid Vene riigipiiril;
2001 Mercedes-Benz Global Training, Müügikoolitus ja klientidele orienteeritud käitumine
2000 Saksa Managenendi Akadeemia NIEDERSACHSEN, Majanduslikud alused, marketing, logistika, kalkulatsioon
1999 TKK OÜ Tehnoloogiakeskus, Riiklik järelevalve ja tehniline kontroll, kontrollülevaatuste läbiviimise kontroll
1998-2000 EMI EWT; FIATA diplom rahvusvahelise ekspedeerija põhikursus I ja II osa
1998 EKE ARIKO, Delegeerimine kui töövahend
1997 American Academy of Business, Business Management Program, Principles of Business Management
TÖÖKOGEMUS:
2003-2009 ERAA Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni nõukogu esimees ja president
2003-2009 Eesti Tööandjate Keskliit, volikogu liige
2002-2009 OÜ Tarva Teed, juhatuse liige
2001-2009 MTÜ MKE Auto-motoklubi juhatuse liige
2001-2002 AS Tarva Teed, juhatuse liige
2000-2009 OÜ Taccore juhatuse liige
2000-2009 AS Lajos omanik ja prokurist
2000-2009 OÜ Lammasmäe Puhkekeskuse tegevjuht
1999-2008 AS Lajos Kinnisvara juhatuse liige
1994-1999 AS Lajos tegevdirektor ja juhatuse liige
1989-1994 AS Baltlink autojuht
ekspediitor
Lääne-Viru Maavalitsuse teenistujate palgajuhend.
Üldsätted
1. Käesolev kord sätestab Lääne-Viru Maavalitsuses teenistujate palgatingimused, lisatasude, toetuste ja preemiate maksmise alused, viisid ja tingimused, palgasüsteemi kirjelduse.
Antud korra koostamisel on lähtutud “Avaliku teenistuse seadusest”, “Palgaseadusest” ja Vabariigi Valitsuse määrustest, mis reguleerivad riigiteenistujate töötasustamist erinevatel aastatel.
2. Teenistujate palga, ametipalga ja palgamäära mõisted:
2.1. Palgaks nimetatakse ametipalka koos seaduses ettenähtud lisatasudega ja seaduse alusel makstavate lisatasudega.
2.2. Ametipalgaks nimetatakse palgaastmele vastavat palgamäära.
2.3. Palgamäär on ametniku palgaastmele vastav Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud või selle alusel diferentseeritud rahasumma.
2.4. Palgaaste on näitarv, mis seostab ameti- või abiteenistuskohta sellele vastava palgamääraga.
3. Pagasüsteemi kirjeldus
3.1. Palgasüsteemi aluseks on ametikohtade hindamine, mille käigus on selgitatud välja ametikoha väärtus punktides. Hindamistulemuse põhjal on ametikohad jaotatud palgagruppidesse. Palgagruppidele on kinnitatud palgavahemik (lisa 1).
3.2. Hindamisel ja punktide andmisel arvestatakse järgmisi näitajaid:
nõuded haridusele ja kogemusele, töö reguleeritus ja keerukus, vaimne pingutus, koostöö ulatus, vastutuse määr ja ulatus.
3.3. Hindamist viib läbi ametikohtade hindamise komisjon. Uus ametikoht hinnatakse üldjuhul enne selle komplekteerimist.
3.4. Ametikoha võib esitada ümberhindamiseks, kui tööülesanded on oluliselt muutunud.
3.5. Lisatasud ja diferentseerimine määratakse vastavalt seadusele ja nende määramisel arvestatakse teenistuja isiklikku panust, töö mahtu, töö tulemuslikkust. Lisatasud koos ametipalgaga ei ületa üldjuhul palgagrupile kinnitatud piire.
Palgaastmestik ja ametipalgad
4. Teenistuja palk koosneb
- ametipalk
- lisatasu teenistusaastate eest
- lisatasu akadeemilise kraadi eest
- lisatasu võõrkeelte valdamise eest
- lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest
- lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest
5. Teenistujate ametipalgad:
Palgaastme määrab teenistujale maavanem riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse alusel
Maavalitsuse teenistujate palgaastmed on:
maavanem 35
maasekretär 34
osakonna juhatajad 30
talituse juhataja, osakonna juhataja asetäitja, nõunikud 27
vanemametnikud 18-26
nooremametnikud 12-18
abiteenistujad 1-19
Palgamäärade diferentseerimine
6. Maavanemale on antud regionaalministri poolt õigus diferentseerida ameti- ja abiteenistuskohtade palgamäärasid maksimaalses suuruses, näidates ära diferentseerimise põhjendused. Diferentseeritud palgamäärad ümardatakse 0 ja 5 krooni täpsusega.
7. Palgamäärade diferentseerimist rakendatakse maavalitsusele olulistel ameti- või abiteenistuskohtadel, kus töötavad kõrge kvalifikatsiooniga, erialase kutse- või kõrgharidusega spetsialistid. Diferentseerimise põhjuseks on professionaalse töökogemuse olemasolu, töötamine eriti suurt vastutust, tegevusulatust, töö piirkondlikkust ja intensiivset tööpinget nõudvatel ning maavalitsuse ja avaliku teenistuse arengu seisukohalt olulistel, ühtlasi pidevat operatiivse tegutsemise valmidust eeldavatel ametikohtadel.
Lisatasud
8. Lisatasu teenistusaastate eest makstakse ametnikele Avaliku teenistuse seaduse § 37 lõike 2 alusel lisaks ametipalgale päevast, kui tekib õigus nimetatud lisatasule:
- alates 5-aastasest teenistusstaazist – 5% ametipalgast:
- 10-15-aastase teenistusstaaži korral – 10% ametipalgast;
- alates 15-aastasest teenistusstaažist – 15% ametipalgast.
8.1. Eelnimetatud lisatasu ei maksta või selle suurust võib vähendada ametniku distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal.
9. Lisatasu akadeemilise kraadi eest makstakse vastavalt Avaliku teenistuse seaduse § 38-le :
- magistrikraadi eest 10% ametipalgast;
- doktorikraadi või sellega võrdsustatud kraadi eest 20% ametipalgast.
9.1. Lisatasu maksmiseks esitab teenistuja diplomi tõestamaks akadeemilise kraadi olemasolu.
10. Lisatasu võõrkeelte valdamise eest makstakse Avaliku teenistuse seaduse § 39 alusel kolmanda ja iga järgmise võõrkeele eest 10 % ametipalgast, kuid mitte üle 30%. Ametnik peab valdama teenistuses vajalikku võõrkeelt kesktasemel ja alates kolmandast keelest algtasemel ametialase sõnavara kasutamisega.
Lisatasu võõrkeele eest määratakse hindamistulemuste, välisriigis asuvasse õppeasutusse asumisel läbiviidud keeletestimise, võõrkeele filoloogi kõrgharidust tõendava dokumendi või kõrgkoolis sooritatud võõrkeeleeksamite tulemuste põhjal.
11. Lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest võib maksta teenistujate individuaalse panuse hindamise kaudu asutuse eesmärkide saavutamisel. Lisatasu fondi suurus (motivatsioonifond) võib olla kuni 5% aastasest palgafondist. Teenistujate töövõimetuslehel viibimise tõttu vabanev palgafond paigutatakse motivatsioonifondi.
11.1. Lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest makstakse vahetu ülemuse ettepanekul teenistujate individuaalse tööpanuse järgi. Selle aluseks on teenistuja töötulemuste hindamine:
kui teenistuja näitab probleemide lahendamisel üles omapoolset initsiatiivi, leiab lahendusi oma teenistusülesannete täitmisel, kui täidab pidevalt oma ametijuhendis ettenähtud ülesandeid väga hästi, täidab talle täiendavalt antud mahukaid ülesandeid ja saavutab sellega asutuse töö tulemuslikumaks muutmise.
11.2. Lisatasu makstakse mitte tihedamini kui kord kvartalis.
11.3. Lisatasude maksmise ettepanekute vorm on palgajuhendi lisa 2.
12. Lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest võib määrata vahetu ülemuse ettepanekul teenistuja ametijuhendis fikseerimata teenistuskohustuste täitmise eest kas ühekordse lisatasuna või ajutise lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise ajaks.
13. Lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise ja nõutavast tulemuslikuma töö eest võib teenistujale kokku maksta kuni 50% tema ametikoha palgaastmele vastavast palgamäärast. Maavanemal on regionaalministri poolt antud volitus kehtestada ametikohtade loetelu, millele ei kehti vastav piirang.
Ületunnitöö
14. Ületunnitöö hüvitatakse vaba aja andmisega või täiendava töötasu maksmisega poolte kokkuleppel.
14.1.Teenistuja töötamine puhkepäevadel lepitakse kokku maavanema või osakonna juhatajaga ja see hüvitatakse vaba aja andmisega poolte kokkuleppel. Perekonnaseisuametnikele tasustatakse puhkepäevadel töötamine abielude sõlmimisel ametnike poolt esitatud tundide arvestuse järgi 1,5 kordse tunnitariifi alusel.
14.2. Töötamine riiklikel pühadel tasustatakse teenistujatel kahekordselt.
Ühekordsed toetused
15. Teenistuja või tema perekonnaliikme (abikaasa, laps, ema, isa) surma korral makstakse matusetoetust 2000 krooni.
16. Rahaliste vahendite olemasolu korral võib maksta teenistuja avalduse alusel ühekordset toetust perekonnas toimunud traagiliste sündmuste puhul (tulekahju, vargus jms.)
Puuduva ametniku asendamise eest tasu maksmine
20. Ajutiselt äraoleva ametniku asendamiseks või vaba ametikoha täitmiseks võib Avaliku teenistuse seaduse § 64 alusel maksta maavanema korralduse alusel lisatasu ajutiselt äraoleva ametniku asendamiseks edasilükkamatutel juhtudel kui vastava osakonna või maavalitsuse töö tervikuna peaks ametniku puudumise tõttu takistuma. Asendamist ei tasustata, kui asendamine on üks nädal või alla selle.
20.1. Ametnikele, kes asendavad puuduvat ametnikku, olles vabastamata oma ülesannete täitmisest, võidakse maksta lisatasu kuni puuduva ametniku 50% ametipalga ulatuses proportsionaalselt temale pandud puuduva ametniku ülesannete hulgale.
20.2. Ametnik võib puuduva ametniku ülesandeid täita mitte üle kahe kuu kalendri-aastas. Kui puuduvat ametnikku asendab tema koosseisuline asetäitja või kui isik on andnud kirjaliku nõusoleku puuduva ametniku ülesannete täitmiseks pikema perioodi vältel, siis seda tähtaega ei kohaldata.
20.3. Osakonnasiseselt ei tasustata kaastöötaja äraolekul tema tööülesannete täitmise eest, kui asendamine on ette nähtud töötaja ametijuhendis.
20.4. Asendamine määratakse osakonnajuhataja konkreetsel ettepanekul.
Tasemekoolitus
21. Tasemekoolitusel viibimise aeg tasustatakse vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele.
Lõppsätted
22. Palk kantakse jooksva kuu lõpul panka töötaja avalduses näidatud pangaarvele.
Puhkusele minnes kantakse palk pangaarvele eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust.
23. Kokkulepitud palgatingimuste muutmisest on tööandja kohustatud töötajale teatama üks kuu ette.
1. Käesolev kord sätestab Lääne-Viru Maavalitsuses teenistujate palgatingimused, lisatasude, toetuste ja preemiate maksmise alused, viisid ja tingimused, palgasüsteemi kirjelduse.
Antud korra koostamisel on lähtutud “Avaliku teenistuse seadusest”, “Palgaseadusest” ja Vabariigi Valitsuse määrustest, mis reguleerivad riigiteenistujate töötasustamist erinevatel aastatel.
2. Teenistujate palga, ametipalga ja palgamäära mõisted:
2.1. Palgaks nimetatakse ametipalka koos seaduses ettenähtud lisatasudega ja seaduse alusel makstavate lisatasudega.
2.2. Ametipalgaks nimetatakse palgaastmele vastavat palgamäära.
2.3. Palgamäär on ametniku palgaastmele vastav Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud või selle alusel diferentseeritud rahasumma.
2.4. Palgaaste on näitarv, mis seostab ameti- või abiteenistuskohta sellele vastava palgamääraga.
3. Pagasüsteemi kirjeldus
3.1. Palgasüsteemi aluseks on ametikohtade hindamine, mille käigus on selgitatud välja ametikoha väärtus punktides. Hindamistulemuse põhjal on ametikohad jaotatud palgagruppidesse. Palgagruppidele on kinnitatud palgavahemik (lisa 1).
3.2. Hindamisel ja punktide andmisel arvestatakse järgmisi näitajaid:
nõuded haridusele ja kogemusele, töö reguleeritus ja keerukus, vaimne pingutus, koostöö ulatus, vastutuse määr ja ulatus.
3.3. Hindamist viib läbi ametikohtade hindamise komisjon. Uus ametikoht hinnatakse üldjuhul enne selle komplekteerimist.
3.4. Ametikoha võib esitada ümberhindamiseks, kui tööülesanded on oluliselt muutunud.
3.5. Lisatasud ja diferentseerimine määratakse vastavalt seadusele ja nende määramisel arvestatakse teenistuja isiklikku panust, töö mahtu, töö tulemuslikkust. Lisatasud koos ametipalgaga ei ületa üldjuhul palgagrupile kinnitatud piire.
Palgaastmestik ja ametipalgad
4. Teenistuja palk koosneb
- ametipalk
- lisatasu teenistusaastate eest
- lisatasu akadeemilise kraadi eest
- lisatasu võõrkeelte valdamise eest
- lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest
- lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest
5. Teenistujate ametipalgad:
Palgaastme määrab teenistujale maavanem riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse alusel
Maavalitsuse teenistujate palgaastmed on:
maavanem 35
maasekretär 34
osakonna juhatajad 30
talituse juhataja, osakonna juhataja asetäitja, nõunikud 27
vanemametnikud 18-26
nooremametnikud 12-18
abiteenistujad 1-19
Palgamäärade diferentseerimine
6. Maavanemale on antud regionaalministri poolt õigus diferentseerida ameti- ja abiteenistuskohtade palgamäärasid maksimaalses suuruses, näidates ära diferentseerimise põhjendused. Diferentseeritud palgamäärad ümardatakse 0 ja 5 krooni täpsusega.
7. Palgamäärade diferentseerimist rakendatakse maavalitsusele olulistel ameti- või abiteenistuskohtadel, kus töötavad kõrge kvalifikatsiooniga, erialase kutse- või kõrgharidusega spetsialistid. Diferentseerimise põhjuseks on professionaalse töökogemuse olemasolu, töötamine eriti suurt vastutust, tegevusulatust, töö piirkondlikkust ja intensiivset tööpinget nõudvatel ning maavalitsuse ja avaliku teenistuse arengu seisukohalt olulistel, ühtlasi pidevat operatiivse tegutsemise valmidust eeldavatel ametikohtadel.
Lisatasud
8. Lisatasu teenistusaastate eest makstakse ametnikele Avaliku teenistuse seaduse § 37 lõike 2 alusel lisaks ametipalgale päevast, kui tekib õigus nimetatud lisatasule:
- alates 5-aastasest teenistusstaazist – 5% ametipalgast:
- 10-15-aastase teenistusstaaži korral – 10% ametipalgast;
- alates 15-aastasest teenistusstaažist – 15% ametipalgast.
8.1. Eelnimetatud lisatasu ei maksta või selle suurust võib vähendada ametniku distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal.
9. Lisatasu akadeemilise kraadi eest makstakse vastavalt Avaliku teenistuse seaduse § 38-le :
- magistrikraadi eest 10% ametipalgast;
- doktorikraadi või sellega võrdsustatud kraadi eest 20% ametipalgast.
9.1. Lisatasu maksmiseks esitab teenistuja diplomi tõestamaks akadeemilise kraadi olemasolu.
10. Lisatasu võõrkeelte valdamise eest makstakse Avaliku teenistuse seaduse § 39 alusel kolmanda ja iga järgmise võõrkeele eest 10 % ametipalgast, kuid mitte üle 30%. Ametnik peab valdama teenistuses vajalikku võõrkeelt kesktasemel ja alates kolmandast keelest algtasemel ametialase sõnavara kasutamisega.
Lisatasu võõrkeele eest määratakse hindamistulemuste, välisriigis asuvasse õppeasutusse asumisel läbiviidud keeletestimise, võõrkeele filoloogi kõrgharidust tõendava dokumendi või kõrgkoolis sooritatud võõrkeeleeksamite tulemuste põhjal.
11. Lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest võib maksta teenistujate individuaalse panuse hindamise kaudu asutuse eesmärkide saavutamisel. Lisatasu fondi suurus (motivatsioonifond) võib olla kuni 5% aastasest palgafondist. Teenistujate töövõimetuslehel viibimise tõttu vabanev palgafond paigutatakse motivatsioonifondi.
11.1. Lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest makstakse vahetu ülemuse ettepanekul teenistujate individuaalse tööpanuse järgi. Selle aluseks on teenistuja töötulemuste hindamine:
kui teenistuja näitab probleemide lahendamisel üles omapoolset initsiatiivi, leiab lahendusi oma teenistusülesannete täitmisel, kui täidab pidevalt oma ametijuhendis ettenähtud ülesandeid väga hästi, täidab talle täiendavalt antud mahukaid ülesandeid ja saavutab sellega asutuse töö tulemuslikumaks muutmise.
11.2. Lisatasu makstakse mitte tihedamini kui kord kvartalis.
11.3. Lisatasude maksmise ettepanekute vorm on palgajuhendi lisa 2.
12. Lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest võib määrata vahetu ülemuse ettepanekul teenistuja ametijuhendis fikseerimata teenistuskohustuste täitmise eest kas ühekordse lisatasuna või ajutise lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise ajaks.
13. Lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise ja nõutavast tulemuslikuma töö eest võib teenistujale kokku maksta kuni 50% tema ametikoha palgaastmele vastavast palgamäärast. Maavanemal on regionaalministri poolt antud volitus kehtestada ametikohtade loetelu, millele ei kehti vastav piirang.
Ületunnitöö
14. Ületunnitöö hüvitatakse vaba aja andmisega või täiendava töötasu maksmisega poolte kokkuleppel.
14.1.Teenistuja töötamine puhkepäevadel lepitakse kokku maavanema või osakonna juhatajaga ja see hüvitatakse vaba aja andmisega poolte kokkuleppel. Perekonnaseisuametnikele tasustatakse puhkepäevadel töötamine abielude sõlmimisel ametnike poolt esitatud tundide arvestuse järgi 1,5 kordse tunnitariifi alusel.
14.2. Töötamine riiklikel pühadel tasustatakse teenistujatel kahekordselt.
Ühekordsed toetused
15. Teenistuja või tema perekonnaliikme (abikaasa, laps, ema, isa) surma korral makstakse matusetoetust 2000 krooni.
16. Rahaliste vahendite olemasolu korral võib maksta teenistuja avalduse alusel ühekordset toetust perekonnas toimunud traagiliste sündmuste puhul (tulekahju, vargus jms.)
Puuduva ametniku asendamise eest tasu maksmine
20. Ajutiselt äraoleva ametniku asendamiseks või vaba ametikoha täitmiseks võib Avaliku teenistuse seaduse § 64 alusel maksta maavanema korralduse alusel lisatasu ajutiselt äraoleva ametniku asendamiseks edasilükkamatutel juhtudel kui vastava osakonna või maavalitsuse töö tervikuna peaks ametniku puudumise tõttu takistuma. Asendamist ei tasustata, kui asendamine on üks nädal või alla selle.
20.1. Ametnikele, kes asendavad puuduvat ametnikku, olles vabastamata oma ülesannete täitmisest, võidakse maksta lisatasu kuni puuduva ametniku 50% ametipalga ulatuses proportsionaalselt temale pandud puuduva ametniku ülesannete hulgale.
20.2. Ametnik võib puuduva ametniku ülesandeid täita mitte üle kahe kuu kalendri-aastas. Kui puuduvat ametnikku asendab tema koosseisuline asetäitja või kui isik on andnud kirjaliku nõusoleku puuduva ametniku ülesannete täitmiseks pikema perioodi vältel, siis seda tähtaega ei kohaldata.
20.3. Osakonnasiseselt ei tasustata kaastöötaja äraolekul tema tööülesannete täitmise eest, kui asendamine on ette nähtud töötaja ametijuhendis.
20.4. Asendamine määratakse osakonnajuhataja konkreetsel ettepanekul.
Tasemekoolitus
21. Tasemekoolitusel viibimise aeg tasustatakse vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele.
Lõppsätted
22. Palk kantakse jooksva kuu lõpul panka töötaja avalduses näidatud pangaarvele.
Puhkusele minnes kantakse palk pangaarvele eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust.
23. Kokkulepitud palgatingimuste muutmisest on tööandja kohustatud töötajale teatama üks kuu ette.
Maakonna (rajooni)juhid 1917-2009
Maavalitsuse / täitevkomitee juhid ja nende ametinimetused
1917 - 1921 Mihkel Juhkam, maakonnavalitsuse esimees
1921 - 1922 Karl Blaubrik, maakonnavalitsuse esimees
1922 - 1923 Mihkel Juhkam, maakonnavalitsuse esimees
1924 - 1927 Karl Pajos, maakonnavalitsuse esimees
1927 - 1930 Heinrich Richard Kiiver, maavalitsuse esimees
1930 - 1934 Karl Pajos, maavalitsuse esimees
1934 - 1938 Karl Pajos, ajutise maavalitsuse esimees
1939 - 1940 Karl Pajos, maavanem
1940 - 1941 Jaan Jaaska, maavanem
1941 I - VIII Alfred Valdsak, täitevkomitee esimees
1941 - 1943 Karl Erenurm, ajutine maavanem
1943 - 1944 Helmut Nirk, ajutine maavanem
1944 X - XII Melanie Lepik, täitevkomitee esimees
1945 I - XII Voldemar Zukker, täitevkomitee esimees
1945 - 1947 Heinrich Ajo, täitevkomitee esimees
1947 - 1950 Ivan Suija, täitevkomitee esimees
1950 - 1954 Jaan Apfelbaum, täitevkomitee esimees
1954 - 1957 Ivan Oja, täitevkomitee esimees
1957 - 1973 Enn Mikker, täitevkomitee esimees
1973 - 1979 Ülo Niisuke, täitevkomitee esimees
1979 - 1987 Mihkel Sistok, täitevkomitee esimees
1987 - 1989 Lembit Kaljuvee, täitevkomitee esimees
1989 - 1992 Lembit Kaljuvee, maavanem
1992 - 1995 Ants Leemets, maavanem
1995 - 2003 Marko Pomerants, maavanem
2003 - 2004 Riina Kaptein, maavanema kohusetäitja
2004 -2009 Urmas Tamm, maavanem
2009 - Einar Vallbaum, maavanem
1917 - 1921 Mihkel Juhkam, maakonnavalitsuse esimees
1921 - 1922 Karl Blaubrik, maakonnavalitsuse esimees
1922 - 1923 Mihkel Juhkam, maakonnavalitsuse esimees
1924 - 1927 Karl Pajos, maakonnavalitsuse esimees
1927 - 1930 Heinrich Richard Kiiver, maavalitsuse esimees
1930 - 1934 Karl Pajos, maavalitsuse esimees
1934 - 1938 Karl Pajos, ajutise maavalitsuse esimees
1939 - 1940 Karl Pajos, maavanem
1940 - 1941 Jaan Jaaska, maavanem
1941 I - VIII Alfred Valdsak, täitevkomitee esimees
1941 - 1943 Karl Erenurm, ajutine maavanem
1943 - 1944 Helmut Nirk, ajutine maavanem
1944 X - XII Melanie Lepik, täitevkomitee esimees
1945 I - XII Voldemar Zukker, täitevkomitee esimees
1945 - 1947 Heinrich Ajo, täitevkomitee esimees
1947 - 1950 Ivan Suija, täitevkomitee esimees
1950 - 1954 Jaan Apfelbaum, täitevkomitee esimees
1954 - 1957 Ivan Oja, täitevkomitee esimees
1957 - 1973 Enn Mikker, täitevkomitee esimees
1973 - 1979 Ülo Niisuke, täitevkomitee esimees
1979 - 1987 Mihkel Sistok, täitevkomitee esimees
1987 - 1989 Lembit Kaljuvee, täitevkomitee esimees
1989 - 1992 Lembit Kaljuvee, maavanem
1992 - 1995 Ants Leemets, maavanem
1995 - 2003 Marko Pomerants, maavanem
2003 - 2004 Riina Kaptein, maavanema kohusetäitja
2004 -2009 Urmas Tamm, maavanem
2009 - Einar Vallbaum, maavanem
Lääne-Virumaa
среда, 28 апреля 2010 г.
Koljuhhina ületas 19 aastat püsinud Eesti rekordi
Narvas toimunud Eesti karikavõistlustel laskmises püstitas 15-aastane Narva esindaja Valeria Koljuhhina harjutuses 40 l õhupüssist Eesti rekordiks 395 silma.
Koljuhhina seeria oli 99+98+98+100.
Senine Eesti rekord 394 silma oli püstitatid narvalase Anžela Voronova poolt 1990. aastal Riias ning seda olid korranud Anna Oberg (Põlva LSK) ja Maria Kazõdub (Narva LSK), teatab Ida-Virumaa Spordiliit.
Samas harjutuses sai teise koha Ljudmilla Kortšagina (KL MäLK) ja kolmanda Karina Kotkas (SK Tervis), kes mõlemad said tulemuseks 390 silma. Senine rekordiomanik Anžela Voronova lasi välja vaid 384 silma ja pidi 24 osaleja seas leppima viienda kohaga.
Ida-Virumaa uudised
|
Ida-Virumaalt riigikogusse valitud Jaanus Rahumägi hinnangul väärib tunnustust siseministri algatus pöörata tähelepanu Ida-Virumaa erilise staatusele, sest Venemaa poolse infosõja peamine sihtgrupp on just Venemaa infoväljas elavad eestimaalased.
Selleks, et pikemas perspektiivis siseministri poolt tõstatatud probleemiga edukalt hakkama saada, Rahumägi hinnangul ainuüksi riiklikust venekeelsest infokandjast ei piisa. Vaja on eelkõige tõsta eestikeelse hariduse kättesaadavust venekeelse elanikkonna seas, seda eriti Narvas, teatas poliitik erakonna vahendusel.
"Me ei suuda infoväljal võidelda, kui me alusbaasi ehk eestikeelset haridust piisavalt ei toeta. Me ei saavuta edu, kui inimesed oma mentaliteedilt pole nõus eestikeelsesse kultuuriruumi astuma. Selleks ei piiisa ainuüksi ajalehest, on vaja eestikeelse hariduse kättesaadavust tõsta," ütles Rahumägi.
Rahumägi sõnul oleks riiklik venekeelne ajaleht vaid üks käik, selle ajalehe lugejad aga peavad olema ette valmistatud, et nad saaksid aru, mida ajalehes kirjutatuga tegelikult neile öelda tahetakse. "Et info edastamine oleks edukas, peavad lugejad olema osa eestikeelsest kultuuriruumist. Ainsana saab sinna tuleku kindlustada eestikeelne haridus," märkis Rahumägi.
"Ida-Virumaal ja eriti Narvas on piisavalt lapsevanemaid, kes on huvitatud oma lastele eestikeelse hariduse andmisest, et neil võimaldada paremini osaleda eestikeelse kõrghariduse saamisel. Ja nendele inimestele peaks Eesti riik looma kõik võimalused liituda eestikeelse kultuuriruumiga, mida saab vägagi efektiivselt teha eestikeelse hariduse parema kättesaadavuse läbi," toonitas Rahumägi.
Подписаться на:
Сообщения (Atom)
