Lääne-Viru Maavalitsuse teenistujate palgajuhend.

Üldsätted

1. Käesolev kord sätestab Lääne-Viru Maavalitsuses teenistujate palgatingimused, lisatasude, toetuste ja preemiate maksmise alused, viisid ja tingimused, palgasüsteemi kirjelduse.
Antud korra koostamisel on lähtutud “Avaliku teenistuse seadusest”, “Palgaseadusest” ja Vabariigi Valitsuse määrustest, mis reguleerivad riigiteenistujate töötasustamist erinevatel aastatel.

2. Teenistujate palga, ametipalga ja palgamäära mõisted:
2.1. Palgaks nimetatakse ametipalka koos seaduses ettenähtud lisatasudega ja seaduse alusel makstavate lisatasudega.
2.2. Ametipalgaks nimetatakse palgaastmele vastavat palgamäära.
2.3. Palgamäär on ametniku palgaastmele vastav Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud või selle alusel diferentseeritud rahasumma.
2.4. Palgaaste on näitarv, mis seostab ameti- või abiteenistuskohta sellele vastava palgamääraga.

3. Pagasüsteemi kirjeldus
3.1. Palgasüsteemi aluseks on ametikohtade hindamine, mille käigus on selgitatud välja ametikoha väärtus punktides. Hindamistulemuse põhjal on ametikohad jaotatud palgagruppidesse. Palgagruppidele on kinnitatud palgavahemik (lisa 1).
3.2. Hindamisel ja punktide andmisel arvestatakse järgmisi näitajaid:
nõuded haridusele ja kogemusele, töö reguleeritus ja keerukus, vaimne pingutus, koostöö ulatus, vastutuse määr ja ulatus.
3.3. Hindamist viib läbi ametikohtade hindamise komisjon. Uus ametikoht hinnatakse üldjuhul enne selle komplekteerimist.
3.4. Ametikoha võib esitada ümberhindamiseks, kui tööülesanded on oluliselt muutunud.
3.5. Lisatasud ja diferentseerimine määratakse vastavalt seadusele ja nende määramisel arvestatakse teenistuja isiklikku panust, töö mahtu, töö tulemuslikkust. Lisatasud koos ametipalgaga ei ületa üldjuhul palgagrupile kinnitatud piire.

Palgaastmestik ja ametipalgad

4. Teenistuja palk koosneb
- ametipalk
- lisatasu teenistusaastate eest
- lisatasu akadeemilise kraadi eest
- lisatasu võõrkeelte valdamise eest
- lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest
- lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest
5. Teenistujate ametipalgad:
Palgaastme määrab teenistujale maavanem riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse alusel

Maavalitsuse teenistujate palgaastmed on:
maavanem 35
maasekretär 34
osakonna juhatajad 30
talituse juhataja, osakonna juhataja asetäitja, nõunikud 27
vanemametnikud 18-26
nooremametnikud 12-18
abiteenistujad 1-19

Palgamäärade diferentseerimine

6. Maavanemale on antud regionaalministri poolt õigus diferentseerida ameti- ja abiteenistuskohtade palgamäärasid maksimaalses suuruses, näidates ära diferentseerimise põhjendused. Diferentseeritud palgamäärad ümardatakse 0 ja 5 krooni täpsusega.

7. Palgamäärade diferentseerimist rakendatakse maavalitsusele olulistel ameti- või abiteenistuskohtadel, kus töötavad kõrge kvalifikatsiooniga, erialase kutse- või kõrgharidusega spetsialistid. Diferentseerimise põhjuseks on professionaalse töökogemuse olemasolu, töötamine eriti suurt vastutust, tegevusulatust, töö piirkondlikkust ja intensiivset tööpinget nõudvatel ning maavalitsuse ja avaliku teenistuse arengu seisukohalt olulistel, ühtlasi pidevat operatiivse tegutsemise valmidust eeldavatel ametikohtadel.

Lisatasud

8. Lisatasu teenistusaastate eest makstakse ametnikele Avaliku teenistuse seaduse § 37 lõike 2 alusel lisaks ametipalgale päevast, kui tekib õigus nimetatud lisatasule:
- alates 5-aastasest teenistusstaazist – 5% ametipalgast:
- 10-15-aastase teenistusstaaži korral – 10% ametipalgast;
- alates 15-aastasest teenistusstaažist – 15% ametipalgast.
8.1. Eelnimetatud lisatasu ei maksta või selle suurust võib vähendada ametniku distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal.

9. Lisatasu akadeemilise kraadi eest makstakse vastavalt Avaliku teenistuse seaduse § 38-le :
- magistrikraadi eest 10% ametipalgast;
- doktorikraadi või sellega võrdsustatud kraadi eest 20% ametipalgast.
9.1. Lisatasu maksmiseks esitab teenistuja diplomi tõestamaks akadeemilise kraadi olemasolu.

10. Lisatasu võõrkeelte valdamise eest makstakse Avaliku teenistuse seaduse § 39 alusel kolmanda ja iga järgmise võõrkeele eest 10 % ametipalgast, kuid mitte üle 30%. Ametnik peab valdama teenistuses vajalikku võõrkeelt kesktasemel ja alates kolmandast keelest algtasemel ametialase sõnavara kasutamisega.
Lisatasu võõrkeele eest määratakse hindamistulemuste, välisriigis asuvasse õppeasutusse asumisel läbiviidud keeletestimise, võõrkeele filoloogi kõrgharidust tõendava dokumendi või kõrgkoolis sooritatud võõrkeeleeksamite tulemuste põhjal.

11. Lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest võib maksta teenistujate individuaalse panuse hindamise kaudu asutuse eesmärkide saavutamisel. Lisatasu fondi suurus (motivatsioonifond) võib olla kuni 5% aastasest palgafondist. Teenistujate töövõimetuslehel viibimise tõttu vabanev palgafond paigutatakse motivatsioonifondi.
11.1. Lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest makstakse vahetu ülemuse ettepanekul teenistujate individuaalse tööpanuse järgi. Selle aluseks on teenistuja töötulemuste hindamine:
kui teenistuja näitab probleemide lahendamisel üles omapoolset initsiatiivi, leiab lahendusi oma teenistusülesannete täitmisel, kui täidab pidevalt oma ametijuhendis ettenähtud ülesandeid väga hästi, täidab talle täiendavalt antud mahukaid ülesandeid ja saavutab sellega asutuse töö tulemuslikumaks muutmise.
11.2. Lisatasu makstakse mitte tihedamini kui kord kvartalis.
11.3. Lisatasude maksmise ettepanekute vorm on palgajuhendi lisa 2.

12. Lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest võib määrata vahetu ülemuse ettepanekul teenistuja ametijuhendis fikseerimata teenistuskohustuste täitmise eest kas ühekordse lisatasuna või ajutise lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise ajaks.

13. Lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise ja nõutavast tulemuslikuma töö eest võib teenistujale kokku maksta kuni 50% tema ametikoha palgaastmele vastavast palgamäärast. Maavanemal on regionaalministri poolt antud volitus kehtestada ametikohtade loetelu, millele ei kehti vastav piirang.

Ületunnitöö

14. Ületunnitöö hüvitatakse vaba aja andmisega või täiendava töötasu maksmisega poolte kokkuleppel.
14.1.Teenistuja töötamine puhkepäevadel lepitakse kokku maavanema või osakonna juhatajaga ja see hüvitatakse vaba aja andmisega poolte kokkuleppel. Perekonnaseisuametnikele tasustatakse puhkepäevadel töötamine abielude sõlmimisel ametnike poolt esitatud tundide arvestuse järgi 1,5 kordse tunnitariifi alusel.
14.2. Töötamine riiklikel pühadel tasustatakse teenistujatel kahekordselt.

Ühekordsed toetused

15. Teenistuja või tema perekonnaliikme (abikaasa, laps, ema, isa) surma korral makstakse matusetoetust 2000 krooni.

16. Rahaliste vahendite olemasolu korral võib maksta teenistuja avalduse alusel ühekordset toetust perekonnas toimunud traagiliste sündmuste puhul (tulekahju, vargus jms.)


Puuduva ametniku asendamise eest tasu maksmine

20. Ajutiselt äraoleva ametniku asendamiseks või vaba ametikoha täitmiseks võib Avaliku teenistuse seaduse § 64 alusel maksta maavanema korralduse alusel lisatasu ajutiselt äraoleva ametniku asendamiseks edasilükkamatutel juhtudel kui vastava osakonna või maavalitsuse töö tervikuna peaks ametniku puudumise tõttu takistuma. Asendamist ei tasustata, kui asendamine on üks nädal või alla selle.

20.1. Ametnikele, kes asendavad puuduvat ametnikku, olles vabastamata oma ülesannete täitmisest, võidakse maksta lisatasu kuni puuduva ametniku 50% ametipalga ulatuses proportsionaalselt temale pandud puuduva ametniku ülesannete hulgale.

20.2. Ametnik võib puuduva ametniku ülesandeid täita mitte üle kahe kuu kalendri-aastas. Kui puuduvat ametnikku asendab tema koosseisuline asetäitja või kui isik on andnud kirjaliku nõusoleku puuduva ametniku ülesannete täitmiseks pikema perioodi vältel, siis seda tähtaega ei kohaldata.

20.3. Osakonnasiseselt ei tasustata kaastöötaja äraolekul tema tööülesannete täitmise eest, kui asendamine on ette nähtud töötaja ametijuhendis.

20.4. Asendamine määratakse osakonnajuhataja konkreetsel ettepanekul.

Tasemekoolitus

21. Tasemekoolitusel viibimise aeg tasustatakse vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele.

Lõppsätted

22. Palk kantakse jooksva kuu lõpul panka töötaja avalduses näidatud pangaarvele.
Puhkusele minnes kantakse palk pangaarvele eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust.

23. Kokkulepitud palgatingimuste muutmisest on tööandja kohustatud töötajale teatama üks kuu ette.