| Jõhvi Gümnaasiumi ajalugu algab 1919. aastast, mil 20. septembril alustas 33 õpilasega tööd Jõhvi reaalgümnaasium. Kooli juhatajaks sai August Möller. 1922.a. kevadel lõpetas esimene lend ja lõputunnistuse nr.1 sai Mihkel Uussai, kes hiljem lõpetas Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna ja oli 20 aastat Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõud ja kateedrijuhataja.
1923. aastal hakati ehitama uut koolimaja, mis valmis sama aasta sügiseks. Kooli nimetati nüüd Viru maakonna Jõhvi Ühisgümnaasiumiks.
1931. aastal jätkas kool tööd eragümnaasiumina, kuid pidi 1938. aastal rahapuudusel oma tegevuse lõpetama.
Uuesti avati gümnaasium Jõhvis 1941. aastal. Kasutada sai vaid koolihoone esimest korrust, sest majja oli paigutatud sõjaväehaigla. 1944. aasta sügisel hävis koolihoone sõjatules.
Õppetöö taastus 1944. aasta sügisel Jõhvi algkooli hoones. Ruumide puudusel töötati kolmes vahetuses. 1953. aastal viidi keskkool Ahtmesse, Jõhvi jäi ainult 7-klassiline kool.
1959. aastal toodi kõik keskkooliklassid Jõhvi tagasi.
1967. a. jaanuaris sai Jõhvi Gümnaasium uue maja Gagarini (praeguse Hariduse) tänav 5. Kool oli kasvanud suureks: 40 klassikomplekti, 1400 õpilast ja 55 õpetajat.
80-aastatel hakkas õpilaste arv vähenema, jõudes lõpuks 540-ni.
1989. aastal saadi tagasi endine nimi -Jõhvi 1. Keskkool. 1993-ndatel aastatel alustas tööd kooli hoolekogu ja õpilasomavalitsus, kool sai arvutiklassi, loodi sõprussidemed Rootsi ja Saksamaa koolinoortega. Traditsiooniks muutusid kooli rahvatantsu peod.
1996. aastast kannab kool Jõhvi Gümnaasiumi nime. Õpilaste arv on pööranud taas tõusuteele ja ületas 2003/2004 õa 760-ne piiri. |
Комментариев нет:
Отправить комментарий