вторник, 4 мая 2010 г.

Sonda Pqhikool Ajalugu

45 aastat Sonda koolis pedagoogitööd teinud kohaliku kodu-uurija Meinhard Laksi kirjutiste järgi on teada, et praeguse nimetusega Sonda Põhikooli eelkäijaks oli Uljaste külakool ( 1885- 1921), mille esimeseks ja viimaseks koolijuhatajaks oli Joosep Leetsmann- Leetmaa. Selles koolis töötasid juhatajatena veel Moorits Keskküla, Jaan Aadli, Johannes Kasesalk, Jakob Tiinas ja Leonhard Pender. Õpilaste arv kõikus 20-40 ümber, koolis oli 3 jaoskonda ja õppetöö toimus õlgkatusega koolitare 6 aknaga klassitoas. M. Laksi ettevõtmisel avati selle koolihoone asupaigas 8. mail 1967 mälestuskivi.

Novembrist 1919 kuni septembrini 1920 töötas 2-klassiline kool Sondas Kalvi mõisale kuuluvas metsavahimajas Räime talu piirimail Liivapõllul. Siin oli õpetajaks Aleksander Strauss. Sügisel oli I jaoskonnas 19 ja II jaoskonnas 26 õpilast. 1994. a. avati selle maja asukohas mälestuskivi.

Alates 13. veebruarist 1921 hakkasid 64 last õppima Sondasse ehitatava koolimaja ühes valminud klassiruumis. Sügisel oli õpilaste arv juba üle saja. Kooli nimi oli Sonda Kõrgem 4-klassiline Algkool. Peale II maailmasõda oli õpilaste arv 250 ümber. Töötati kahes vahetuses. Peale selle töötas veel õhtukool. 1947. aastast kuni õppeaastani 1993/94 oli koolis ka vene õppekeelega osakond (hilisematel aastakümnetel ainult algklassid). Koolil oli internaat ja kooliaed. Kool on olnud 7-, 8- ja 9-klassiline. Selles hoones ehk nn. vanas koolimajas on juhatajatena töötanud Artur Vihtmann- Vihtma ja Lui Lätt, direktoritena Miina Tali, Emilie Miilits, Helmut Rukki ja Meinhard Laks.

Praegune koolihoone ehk nn. uus koolimaja ehitati aastatel 1969- 1974. Selles alustati õppetööd 11. nov. 1974. Siin on direktoriteks olnud Meinhard Laks, Linda Narbekov, Heili Eiche ja Marika Kuurman. Alates õppeaastast 2005/2006 on kooli direktoriks Sirje Astok.

Paar aastakümmet olid koolile oma näo andjateks 1) looduskaitsealane tegevus loodusesõprade ringi ja koolimetskonna töö (juh. õp. Aino Olem) ning looduskaitse aluste fakultatiivainena õpetamise kaudu (omakoostatud programmi alusel õp. M. Laks); 2) ülerajooniliste ainepäevade korraldamine; 3) õpilaste edukas esinemine aineolümpiaadidel ja 4) paremini sisustatud ainekabinetid rajoonis jne.

Tänapäeval annavad koolile eripära sellised traditsioonid nagu hingedepäeva, hõimupäeva, õpetajate päeva, naistepäeva, emadepäeva ja vabariigi aastapäeva tähistamine pidulike aktustega; isadepäeval lapsevanemate üldkoosolekule välislektori kutsumine; vastlapäeval talispordipäeva korraldamine; kadripäeval karnevali organiseerimine; sõbrapäeva tähistamine; advendiaja pidulik avamine jõulurahu väljakuulutamisega; igal sügisel lille- ja leivanädala toimumine; koolipere ühisekskursioonid jõulude eel ja õppeaasta lõpus; kevadine telklaager; märtsis- aprillis igas klassis konkursside “Parim ainetundja” läbiviimine; pidulikud vastuvõtud direktori juures (enne jõule parimatele õppijatele ja õppeaasta lõpul parimatele ainetundjatele ja aineolümpiaadide maakonnavoorudest osavõtjatele); ainetevaheliste- ja ainesiseste projektide ning majanduskonverentsi korraldamine mais; kooli ajalehe “Juku” ja almanahhi “Sulg tindipotis” väljaandmine; iga veerandi lõpus tublidele õppijatele tunnistuste kätteandmine kogu koolipere ees ja nende nimede kandmine autahvlile; õppeaasta lõpus direktori suure kiitmise käskkirja väljaandmine kõikides koolielu lõikudes paremini esinenud õpilaste tunnustamiseks; õpetajate-pensionäride kutsumine kooli suurematele üritustele jms.

Väljaspoole oma kooli piire ulatuvaks traditsiooniks on emakeelepäeva tähistamine Virumaa kooliõpilaste luulekonkursi korraldamisega, parimatest luuletustest luulekogu “Emakeeles laulan oma laulu…” väljaandmisega ja keelepäeva korraldamisega, kus paremaid luuletusi esitavad nende autorid, esineb välislektor ja meelelahutust pakuvad külalisesinejad.

Koolimajas on vastremonditud arvutiklass ja söökla, õpetajate arvutiklass-metoodikatuba, talveaed, kaks muuseumiruumi kooli ajalooga seotud materjalidega ja kodulooliste eksponaatidega; rajamisel on spordiväljak ja mängumaa.

Klassivälise tegevuse raames saavad õpilased osaleda arvutiõpetuse ringi töös, õppida vabaainena majandusõpet, käia võrkpalli, korvpalli ja kergejõustiku treeningutel ning kord nädalas Kiviõli kooli ujulas, laulda mudilaskooris, lastekooris ja ansamblis, võtta osa soome keele ringi tegevusest.

Комментариев нет:

Отправить комментарий