Kiviqli Keskkool Ajalugu

Kooli vanust loetakse arhiivist leitud dokumendi järgi, mis nägi ette, et Kiviõli algkooli juurde asutatakse eesti keelega klass. Oli aasta 1932. Senine vene õppekeelega algkool oli asutatud a. 1927. 30. aastate lõpul oli ka poola õppekeelega klass. Esimesel õppeaastal töötati liitklassina (I, II, III). Õpilasi oli 34. Aastal 1934 muutus 4-klassiline kool 6-klassiliseks. Kool asus väikeses majas Raudtee tänaval. Hiljem oli seal raamatukogu. Nüüd on hoone lammutatud.

Korralik koolimaja ehitati Kiviõlli 30. aastate teisel poolel. Õppetöö Vabaduse tänava koolimajas algas 1. septembril 1938, maja pidulik avamine toimus aga 4. detsembril 1938, kui valmis ka võimla. Praegu on seal Kiviõli Kunstide Kool. 40. aastatel õppisid selles nii eesti kui vene lapsed. Kool hakkas kasvama keskkooliks. Tekkis kaks erealdi kooli: Kiviõli Eesti Keskkool ja Kiviõli Vene Keskkool.

Linn kasvas ja elanike arv suurenes. Koolimaja jäi kahele koolile kitsaks. Ehitati uus maja Metsa tänavale. Sinna pidi minema eesti kool. Oli aasta 1949. Kolimine toimus veebruarikuu alguses. Selle järgi peetaksegi kooli sünnipäeva veebruari esimesel laupäeval. Esimene aastapäevapidu toimus veebruaris 1950. Kooli vanust loeti siis aastast 1945, ajast, kui kool hakkas kasvama keskkooliks. Dokument kooli asutamise kohta oli veel leidmata. Esimene lend lõpetas 1949. a. Praeguseks on lõpetanud 58 lendu. Alates 1. septembrist 1950 kuni tänaseni on ametlik nimi Kiviõli I Keskkool. Uue maja üheks miinuseks oli see, et puudus võimla. Maja asus linna servas, nn. „soo peal”, sest elumaju selle kõrval ei olnud. Kuid seegi maja jäi kitsaks, saadi abihoone – nn. filiaal Nõukogude tänaval (praegune Keskpuiestee, linnavalitsuse hoone). 1959. a veebruaris likvideeriti Kiviõli rajoon ja täitevkomitee hoone jäi vabaks. Kümme aastat jooksid õpetajad ja ka vanemad õpilased kahe maja vahet.

Lõpuks leiti võimalus ehitada uus, suur koolimaja - praegune Viru tänava kool. Avaaktus toimus 13. septembril 1969. Uus maja on igati kaasaegne: õppekabinetid, aula, võimla, ujula, lasketiir, söökla, töökojad, avarad jalutusruumid, raamatukogu, muuseum.

Õpilaste arv oli kõige suurem 60. aastate lõpul – üle 900. Klassikomplekte oli siis 29. Põhikooli osas oli kolm paralleelklassi, keskkoolis kaks. Praegu on õpilaste arv 340, klassikomplekte 17. Ka õpetajate arv on aja jooksul muutunud. Praegu töötab koolis 32 õpetajat. Hinnatav on ka kaadri püsivus. Paljudele on Kiviõli kool olnud ainuke töökoht ja seda pensionini välja. Pensionile jäänuid elab üle kogu Eesti, eriti palju on neid Tallinnas, järgmine koht arvu poolest on Kiviõli.

Ka direktorid on aja möödudes vahetunud. Kõige pikemat aega oli direktor Olav Raie (1958-1962, 1965-1995, vahepeal haridusosakonnas). Tore on nimetada sedagi, et praegune, kaheteistkümnes direktor Heidi Uustalu on oma kooli vilistlane. Oma mees pukis oli ka tema eelkäija Rein Oselin. Ka rida õpetajaid olid ja on Kiviõli kooli vilistlased. Koolile on nime teinud mitmed õpetajad. 2005. aastal nimetati vabariigi Aasta Õpetajaks emakeele ja kirjanduse õpetaja Maire Eiert. Tema rekord on seegi, et ta on olnud klassijuhataja kaheksale lennule, üheksas on praegune abituurium.

Aastatega on muudatusi toimunud õppetöös. Vahepeal mindi kooli 6-aastaselt. Kooliaeg pikenes 12-le aastale. Mindi üle 5-päevasele töönädalale. Tublimaid lõpetajaid autasustati kuld- ja hõbemedalitega. Vahepeal see moes ei olnud. Siis anti kiituskirju väga heade tulemuste eest erinevates ainetes. Praegu autasustatakse jälle medalitega, ka kiituskirjad on jäänud.

Koolil on aegade jooksul olnud ka toredaid traditsioone:

• Kooli aastapäeva tähistamine koos vilistlas õhtuga igal veebruarikuu esimesel laupäeval
• 11. klassi lõpetajate ekskursioonid Moskvasse ja põhikooli lõpetajatel Leningradi
• Kirjandite võistlus kooli aastapäeva eel
• Pidulikud lõpukellad ja –aktused
• Õpilaskonverentsid
• Tamme istutamine lõpukellapäeval
• I klassi õpilaste pidulik vastuvõtt abiturientide osavõtuga
• E. Iisküli mälestusvõistlused korvpallis
• Õpetajate asendamine õpetajate päeval – abituriendid ning õpilaste-õpetajate vahelised spordivõistlused(laskmine, võrkpall, male, koroona)
• Isade õhtu Nõukogude armee aastapäeva puhul koos võrkpallivõistlusega isade ja poegade vahel
• Õpetajatest juubilaride või autasustatute õnnitlemine koolipere ees
• Ülekooliline rahvamatk võidupüha puhul koos kangelaskalmude külastamisega
• Poliitiliste laulude ja plakatite võistlus
• Diskorühmade võistlus
• Emade –ja isadepäeva tähistamine
• Koolipere pidulik tervitus abiturientidele lõpukella hommikul
• Jõulupeod + jõulupost
• Vabariigi aastapäeva tähistamine
• Õpilasvahetus Kiviõli Vene Gümnaasiumiga
• Osalemine Kiviõli Omavalitsuste Liidu lastelaagris

Varem tellisid lõpetajad Kiviõli I Keskkooli lõpumärgi. Nüüd on mindud praktilisemat teed – tehakse lõpusõrmused. Pidulikuks muudab üritused kooli lipp, mille kinkisid vilistlased 1970. aastal, kui toimus esimene aastapäevapidu uues majas

Kool on häid tulemusi saavutanud aineolümpiaadidel, spordivõistlustel, isetegevuses, omaloomingus, matkamisel, käsitöös , kodu-uurimises.

Muudatustega meie riigi elus on mõned traditsioonid jäänud ajalukku, rida uusi tulnud juurde. Huvitavad üritused liidavad Kiviõli I Keskkooli õpilasi, õpetajaid ja vilistlasi. Traditsioonide järgimine aga aitab hoida oma kooli tunnet.